1 1.GAASKEEVITUS JA GAASLÕIKAMINE Gaaskeevitus on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atset...
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektro...
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub su...
OHUTUSJUHEND KEEVITUSTÖÖDEL ning ELEKTER- JA GAASKEEVITUSSEADMETE KASUTAMISEL 1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub la...
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 2 TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS....................................................................................... 3 TIG keevitusega saab keevitada:..................................................................................................4 TIG keevitusseade........................................................................................................................ 5 Alalisvooluga keevitamine...........................................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat.......................................................................................................
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
annaabi.ee 
