Gaaskeevitus
põlemisel. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lõhnata gaas, kuid toetab aktiivselt
põlemist. Hapniku ja põlevgaaside ühenemisreaktsioonil eraldub suur hulk soojust. Kui rõhu
all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega, siis võib toimuda isesüttumine.
Seepärast kogu hapniku tarbimisel kasutatav aparatuur ja baloonid tuleb puhastada rasvast ja
õlist.
1.3. Gaaskeevitusleek.
Gaaskeevitu leek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab
keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm
selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit.
Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest.
Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse
tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast.
annaabi.ee 
