Tähtede vanuriiga
jooksul pärast plahvatust, kui supernoova on kõige heledam, on tema paisuv kest nii suur, et
selle sisse mahuks ligikaudu kogu Päikesesüsteem. Maal tehtud mõõtmised on näidanud, et
kest paisub kiirusega umbes 5000 km/s. Paisumisel temperatuur vähehaaval langeb ja Maal
nähakse supernoova heleust kahanemas. Lõpuks on kesta temperatuur langenud mõne tuhande
kraadini ja täht tumeneb kiiresti.
Veel sadu või tuhandeid aastaid hiljem on kesta jäänuseid näha taevas õhukeste
gaasivinedena, millest nüüdisaja astronoomid võivad teada saada möödunud aegade
katastroofidest.
Hertzsprungi-Russelli diagramm
Ejnar Hertzsprung ja Henry Norris Russel avastasid fundamentaalse fakti- graafikul, mille
horisontaalteljele on kantud tähtede temperatuur (ehk spektriklass) ja vertikaalteljele tähtede
absoluutne heledus, ei paikne tähtede esinduspunktid juhuslikult, vaid valdavalt kitsas ribas-
peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi