Jupiter
tihedamaks Neid planeete vaadeldes näeme, et nende pilvede ülaosad on kõrgel nende
atmosfääris.
Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja
"kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest
moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on
palju vähem vesinikku ja heeliumi.
Meie teadmised Jupiteri (ja teiste gaasiplaneetide) sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt
jäävad selliseks mõneks ajaks. (Andmed Galileo atmosfäärilisondilt ulatuvad ainult 150 km
allapoole pilvepiiri.
Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa-
massini.
Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige
tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu
on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses