Laserite ajalugu
(kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte
lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja
sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja
tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser
(infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser
(gammakiirguse laser).
Gaaslaserid
Gaasilaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult
töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või
korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonid või molekulid.
Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Gaaslaseritega on
saadud valgus suur koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja
suurimad gaaslaserid on jugalaserid. Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside
annaabi.ee 
