ülessulamist ilma lagunemata. Kahjustusi hinnatakse elastsusmooduli muutusega. Kinnised poorid suurendavad külmakindlust, samuti pooride väike täitumusaste. ·Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist. Kvantitatiivne: kui palju vett ajaühikus läbi laseb. Kvalitatiivne: vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures. ·Niiskuskahanemine ja -paisumine niiskuse sisaldusega kaasas käiv mahu muutus. ·Gaasikindlus võime taksitada gaasi (õhu) läbi tungimist materjalist, see sõltub gaasiläbivusest (läbinud gaasi hulk = gaasiläbivustegur x rõhkude vahe x pind x aeg / materjali paksus). Gaasiläbivuse tegur gaasi hulk liitrites (m3), mis läbib vaadeldavast materjalist 1m paksusega seina 1m2 pinna 1h (s) jooksul, kui rõhkude vahe on 1mmHg (Pa=N/m2). ·Aurujuhtivus ja -läbilaskvus auru mass kg, mis läbib materjali paksusega 1m ühe
). Kvalitatiivne: näiteks vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures Kvantitatiivsena määratud nõue näitab kui palju vett antud materjal ajaühikus läbi laseb. 1.5.3.10. Niiskuskahanemine ja -paisumine Eelpooltoodust selgub, et olenevalt poorsuse iseloomust materjalid, kas imavad vett või kuivavad, olenevalt ümbritsevast keskkonnast Sellise niiskusesisalduse muutusega käib koos mahumuutus, mida vastavalt nimetatakse niiskuspaisumiseks või kahanemiseks. 1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest. Gaasiläbivust iseloomustab materjali läbinud gaasi (Vg) (õhu) hulk, mis on võrdeline materjali gaasiläbivuse teguriga (i), gaasi rõhkude vahega (p1-p2) materjali vastaspindadel ja pinnaga (Fo), mida gaasivool läbib aja z vältel ning pöördvõrdeline läbitava materjali paksusega 1.5.3.12.Aurujuhtivus ja läbilaskvus.