Laamatetoonika
andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse.
Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva
rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik
vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud
kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu).
KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist
laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt
vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda
kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid.
7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist
ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2)
Vulkaanipursked.
3) Koobaste varisemine
annaabi.ee 
