Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G- Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Liigõhutegur- kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja kuumutatavkk. teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe. Kui koldesse antakse
konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist
annaabi.ee 
