Füüsikaga kaasneva ohud Füüsikaga kaasnevaid ohte on palju nagu näiteks: maailmalõpp kui füüsikud sellest ei räägiks siis ei teaks inimesed seda karta ,aga kui inimesed seda teavad siis osad hakkavad märatsema ja laamendam, ning lähevad paanikasse.füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht
Astronoomia Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpis ''-loogia'', vaid ''- noomia''. Astroloogiat peetakse psedoteaduseks. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika,
Maailmapilt lähtudes füüsikalisest seisukohast, on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust. Juba lapsest saati hakkame me kõik mingis mõttes tegelema füüsikaga. Ümbritseva maailma kohta aistinguid saades püüame neis sisalduvad infot süstematiseerida, luua uusi olukordi, mõista neid ja saada veelgi kogemata aistinguid ehk eksperimenteerida. Minu üks suurimaid lemmikmänguasju lapsepõlves olid heeliumiga täidetud õhupallid. Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada,
KUIDAS PUUTUSIN KOKKU FÜÜSIKAGA VIIMASE 30 PÄEVA JOOKSUL Essee Juhendaja: Tallinn 2011 Kuidas puutusin kokku füüsikaga viimase 30 päevaga. Kõigepealt räägiks kõige tähtsamast, mis on igapäevaelus kõige olulisem: gravitatsioon, ilma selleta ei saaks me kõndida, joosta ja näiteks isegi mitte jalgrattaga sõita. Gravitatsiooni puudumisel ma arvan, et me lihtsalt hõljuks. See jõud hoiab minu töö ajal ka minu vahendeid paigal: näiteks, et lõikelaud püsiks laual on vaja samuti gravitatsiooni. Teine väga tähtis asi on elektrienergia. Tean, et kunagi olid ajad kus istuti
Mina ja füüsika üldprintsiibid Füüsika on kõige alus. Ilma füüsikata ei oleks siin maailmas midagi. Tegelikult on ju kõik maailmas eksisteeriv kuidagi füüsikaga seotud. Füüsika on juba see, et mina siin maailmas olen. Ma sündisin siia, elan ja kunagi suren. Mitte keegi ei saa hetkegi elada ilma füüsikata, sest me teeme midagi füüsikaga seotut ka siis, kui lihtsalt silma pilgutame või magame. Ma arvan, et kõige rohkem oleme me seotud füüsikalise nähtuse gravitatsiooniga, mis kuulub ka energia miinimumi printsiibi alla. Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Maakeral, kus me elame on gravitatsioonijõud ning see tõmbab meid jõuga, mis oleneb igaühe massist. Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed
1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid
uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomia ja astroloogia: Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika: Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Astronoomia ja teised teadused Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud
keeruline. Õpilastele seletan ma teemasid nii hästi kui võimalik ning lasen neil palju katseid teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud ja noormehed ikka targad ja nupukad oleks ning et nad ise igale võimalikule probleemile lahenduse suudaksid leida. Õpetaja olla on raske, aga noorte juhendamine ja järgmiste põlvkondade aitamine on seda väärt. Kõik, kellele selline töö vähegi meeldib peaks vähemalt mõtlema õppejõuks hakkamine peale.
Füüsika minu igapäevaelus Iga inimese elu koosneb füüsikast. Enamus inimesi ei oska seda kõike füüsikaga seostada teadmatuse pärast või ei soovi nad sellele mõelda ega tähelepanu pöörata. Nii mina kui ka teised inimesed ja objektid puutume kokku gravitatsiooniga. Tänu gravitatsioonile saan ma kõndida, joosta, jalgrattaga sõita ja muid tegevusi teha. Gravitatsiooni puudumisel peaksin ma ainult hõljuma. Gravitatsiooni kaela võin ma ajada mahapillatud taldriku. Ka minu enda kukkumises on tegelikult süüdi gravitatsioon. Minu
" Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada, et Einstein tegeles füüsikaga ning üldiselt teadusega vaid seepärast, et saada sellist tunnet ja kogemust, mida teadustöö talle pakkus. Teda ei huvitanud nähtused või katsed, vaid see, mis Jumalal tema jaoks plaanis oli. "Meie oleme sellises olukorras nagu väike laps, astudes suurde raamatukokku. Raamatud on kirjutatud erinevates keeltes. Laps teab, et keegi pidi need kirjutama. Ta ei saa aru kuidas. Ta ei mõista keeli, milles nad on kirjutatud. See
As tro no o mia Jana Timme r 11 a Õpilane Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.
Füüsika minu elus Füüsikaga on seotud enamus tegevusi mida meie teeme. Selle teadusliigi kaasabil saan ma selgust enda ümber toimuvate protsesside kohta. Füüsika nimelt ongi teadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõige mateeriavormide omadusi. Enamusele kooliskäijatele tundub füüsika pelgalt kogum valemeid. Tegelikkuses on füüsika siiski protsesse lahtisõnastav teaduseliik. Üks meie igapäevasemaid asju millega kokku mina ja paljud teised kokku puutuvad on gravitatsioon. See on meiega nii ööl kui päeval, talvel ja suvel. Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega. Kuigi sageli võib tunduda et see takistab tegemast paljusi asju või muudab nende tegemise raksemaks, on siiski gravitatsioon elutähtis jõud. Lihtsamalt - see jõud hoiab kehi maa küljes ...
1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem.
neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks. Näiteks, selline igapäevane tegevus nagu autoga sõitmine on kõik füüsika. Kuidas auto töötab ja miks auto ainult besiiniga sõidab ja mitte veega ning kuidas töötavad pidurid. Inimesed ei mõista seda ja ka mina ei mõistnud, et füüsika on tõesti kõikjal meie ümber ja meie sees, see tundub uskumatu, aga nii see on. Kõik tegevused, mida me teeme on kuidagi füüsikaga seotud, näiteks kuidas me kõnnime, jookseme, kuidas lennukid õhus püsiva ning palju muud. Selline igapäeva tegevus nagu kõndimine ja edasi liikumine, mis on nii tavaline on kõik füüsika. Me ei saaks kõndida ilma hõõrdejõuta, me ainult libiseks. Ning see näiteks, miks me kõrgest majast alla hüpates alla kukume ja mitte edasi ei lenda, aga kui me sõidame lennukiga püsime me õhus, isegi kui lennuk on palju raskem. Füüsika annab neile küsimustele vastuse,
AATOMIFÜÜSIKA Aatom (vana-kr atomus jagamatu) on keemilise elemendi väiksem osake. 19.saj. lõpus avastati et aatom ei ole jagamatu. 1897.a. avastati ELEKTRON(-), väike osake, mis pesitseb aatomis. J.J.Thompson. Th aatomimudel e. Rosinakukkel. E.Rutherford palus pommitada õhukest kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS.
Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus.
visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme aastaga olen saanud väga palju teadmisi ning minu silmaring on tunduvalt laienenud. Tunnen ennast nö turvaliselt, kui on võimalik kuskil sõna võtta füüsika teemal. Toon mõned näited teadmistest, mida ma varem ei teadnud ega osanud arvata nendest midagi. Nüüd, viimaste aastate jooksul, oskan
Kuid need autorid omakorda inspireerisid mind, sellepärast ma sellest ka rääkisin. Alkeemia on tähtsaks alustalaks tänapäevase füüsika tekkimisele. Isaac Newton on küll ajalukku jäänud füüsikuna, aga tema salahobiks oli alkeemia. Alkeemikud nagu teadlased ikka oma laboratiooriumides tegelesid inimteadmiste piiride katsetamisega. Alkeemiaga sooviti ka seletada paljusid nähtusi ja toiminguid, mis Maal juhtuvad või on juhtunud, just nagu füüsikaga. Kui füüsikud aga soovivad üldjuhul avastada mingit uut asja, saada kuulsaks või omada oma teoreemi või lihtsalt püüavad loogilisi seletusi anda, siis alkeemikutel oli üks eesmärk saada ,,jumalaks". Tarkade Kivi loomine oli alkeemikute Suure Toimingu eesmärk, sümboliseerides täiuslikkuse taotlust. Tõeline võlu peitus aga transformatsioonis, loomingus, arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine
Termodünaamika teine printsiip Termodünaamika tugineb kahele printsiibile. Need printsiibid on tõestamatud ehk aksioomid. Kuna ei ole leitud veel sellist asja, et lükata need printsiibid ümber siis ei kahelda nendes. Teine printsiip, mis on meie teemaks, käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ning on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Teine pritsiipt on praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Ning teine printsiip on suletud süsteem. Termodünaamika teisel printsiibil puudub veel üldine ja kõikehõlmav sõnastus. Rudolf Clausius saksa füüsik on teinud teisest printsiibist kõige lihtsama sõnastusega seletuse. Ta sõnastas selle nii, et soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, see tähendab, et ei ole võimalik niisugune pr...
Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole ________________________________________________________________________________ Vaatleja tal peab olema: Meeled,Mälu,Mõistus
Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole ________________________________________________________________________________ Vaatleja tal peab olema: Meeled,Mälu,Mõistus
Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat
14. Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas. 1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale; 2. Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk; 3. Valgus neeldub kehas → see keha soojeneb → see keha paisub; 4. Elektrivool läbib metallkeha → see keha soojeneb → selle keha takistus suureneb. 15. Too 2 näidet füüsikaga seotud ohtudest. 1. Elektrilöögi saamine 2. Kokkupõrked, avariid
või elastseid kehasid, loeksin ma parema meelega mõnd head raamatut. Ma küll alati võitlen igavusega ja üritan füüsika koduseid töid õige aegselt esitada. Sellised asjad nagu külgetõmbejõud või erisoojus ei kutsu kohe absoluutselt õppima. Pigem üritan lükata sellised ained päeva viimasesse ossa. Üks suur põhjus miks mulle füüsika ei istu, on kindlalt see, et mul ei ole füüsikalist ega matemaatilist taipu üldse. Tänu sellele puudusele möödub aeg füüsikaga tegeledes väga aeglaselt. Näiteks ühte tekstülesannet võin ma teha lausa kaks tundi. Proovin alati erinevaid võimalusi kuidas lahendada ja kui välja ei tule siis võtan interneti, mõne sõbra või vihiku appi. Tihtipeale ei saa ma ka siis õiget vastust kätte. Kõige ebameeldivaim selle puhul on veel see, et kui õpetaja kontrollib neid ülesandeid ja mina ei ole korrektset vastust suutnud leida, saan ma ekooli koleda punase kahe
loogiliselt analüüsima, liikudes järjekindlalt, samm-sammult põhjuselt tagajärje suunas. Oskuste hulgas peaksid aukohal olema tehnilised oskused selle sõna laiemas tähenduses. Testi põhjal ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus. Sobivad järgmised valdkonnad: tootmine, ehitus, side, transport, militaaralad, samuti äri- ja juhtimisala, pangandus, rakenduslikud teadusvaldkonnad. Mõtlen minna edasi õppima arstiteadust või midagi mis on seotud bioloogia,keemia, füüsikaga ja matemaatikaga. Minu tugevad küljed: mõtete ja toimingute loogilisus; vastutustundlikkus; eesmärgipärasus, visadus. NÕRGAD KÜLJED: kalduvus stereotüüpidele; potentsiaalsete muutuste halb nägemine; käitumise järsud muutused suhtlemises inimestega viisakusest jõhkruseni.
n- pooljuht-kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt
Kui see puuduks, siis me kõik hõljuksime maailmaruumis ringi ning üsna tõenäoliselt me ei saaks ka elada (juhul kui pole midagi tarka välja mõeldud selle jaoks). Samas me näeme igapäevaselt, et lennukid ja ka helikopterid lendavad Maal õhus ringi siin nagu gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal ei vaju põhja. Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on täidetud õhuga ning see hoiab laeva vee peal. Ka seesama laeva näide on füüsikaga seotud ning see on igapäevane. Kuid kuna ma iga päev laevade ja lennukitega otseselt kokku ei puutu, siis toon ühe teise näite kukkumine. Näiteks kui ma sõidan rulaga ning ma komistan kuskile kivi otsa, siis ma kukun rulalt maha maapinna peale. See juhtub gravitatsiooni põhjusel. Teine asi füüsikas, millega inimesed ja ka mina igapäevaselt kokku puutun, on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see ,,elektrivool".
mõjuda kahjulikult, kui mitte ajalugu poleks seda kõike õpetanud. Kui aastal 1945 võeti aatomi- ja tuumafüüsikast lähtudes kasutusele tuumarelv, siis pidi inimkond vist esmakordselt selgesti tõdema, et füüsika arenguga kaasnevad ohud. Tegelikult lõid juba 19. sajandi avastused mehaanikas lisaks inimeste eluolu parandamisele masstoodangu sõjanduses. Ning mitte lihtsalt masstoodangu vaid ka täiuslikumad ja hävitusjõulisemad relvad. Selle näite puhul pole seotus füüsikaga lihtsalt nõnda selgesti tajutav kui tuumarelva puhul, kuid pärast Hirsohima pommitamist alanud Külm Sõda oli esimene kord, kui füüsikalised avastused (antud juhul siis kuidas aatomeid lõhustada) ähvardasid negatiivselt mõjutada suurt osa maailma rahvastikkonnast. Kui nt. Kuuba kriisi ajal oleks tuumasõjaks läinud, oleks võinud Kariibide kohale paiskuda piisavalt radioaktiivsust muutmaks 200 miljoni inimese kodumaad
stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone. Nende koostööst tulenevad rakkude omadused. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.
sajandil. 18 köidet. "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos. Kant kirjutas selle teose oma kolmest kriitikast esimesena (järgnesid "Praktilise mõistuse kriitika" ja "Otsustusvõime kriitika"). "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti filosoofias põhjapanev pöördepunkt. Varajane Kant oli oma õppejõudude mõjul ratsionalist. Ta tegeles loodusteaduslike küsimustega ja Isaac Newtoni füüsikaga. Tema varajase perioodi peateos on "Üldine looduslugu ja taevateooria", milles ta töötas välja Kanti-Laplace'i teooriana tuntud teooria Päikesesüsteemi ja kosmose tekkimise kohta, mida tunnustasid ka astronoomid ning mis oli aktuaalne üle saja aasta.
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust
täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained, mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest, mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid kihelkonnakoolid ka asendamatud külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruse kultuurielu juhtimisel. 19. sajandi teises pooles toimusid külakoolide juures suured reformid. Sotsiaal-
Me teame, mis on vähk, kuid vähi vastu ei ole siiski leitud kindlat ravimit. Seega ei ole vähialased teadmised kvaliteetsed. Samuti on puudulikud teadmised seoses veel mitmete haigustega. Ka anatoomias ei ole veel kõik nii selge, kui võiks olla. Aju on jätkuvalt kohati suur müsteerium, näiteks ei tea me siiani täpselt, mis on teadvus ja kuidas see töötab. Uuema teadmiste valdkonnana võib välja tuua kosmose alased teadmised. Tegu on võrreldes meditsiini või füüsikaga väga noore valdkonnaga kuid selle alased teadmised on hetkel kvaliteetsed. Kosmosereis on vaatamata oma noorele eale väga arenenud ning on andnud uusi teadmisi mitmetes valdkondades. Tehnika areng on otseselt mõjutanud uute teadmiste valdkondade tekkimist ja arengut ja seega on uuemate valdkondade teadmised kordades kvaliteetsemad kui need, mida on uuritud aastatuhandeid. IT-valdkondade ja robootika alased edusammud on muutnud asjade loomise, uurimise ja õppimise palju lihtsamaks
kõik need valemid ja konkreetsed lahendus viisid on üks paras tuupimine. Kui öeldakse, et ajalugu või inglise keel on fakti põhine ja tuupimisega õpitav aine ning matemaatika on loominguline siis minu arvates on asi vastupidine. Matemaatikas ei saa kunagi asju lahendada loominguliselt vaid vastavalt reeglitele, jah vahel võib ühe ülesande lahenduseks olla mitu lahenduskäiku, kuid need on rangelt reeglitega piiratud. Sama lugu on ka füüsikaga mis läheb kõrgkoolis edasi, Tegelikult peab tõdema, et füüsikaga on lood nõksa lihtsamad, kui matemaatikaga kõrgkoolis, sest füüsikas saab toetuda paljude teemadega laboritele ning see teeb asjad arusaadavaks ja kui nii öelda võib siis loomingulisemaks, sa saad ise katsuda vaadata ja uurida, et jõuda järelduseni, nagu ka autot remontides, Sa avad kapoti ja vaatad füüsiliselt, mis seal on ning mida vaja parandada.
mitte kellelgi pole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõik tulemused peavad olema kinnitatud teiste uurijate poolt. Ka siis, kui tulemused on kontrollitud, saab rääkida ajale vastu pidanud tõest, mis võib aga alati uuesti sattuda kellegi kriitilise vaatluse alla. Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia pole inimesetundmise kunst. Sarnaselt bioloogia ja füüsikaga püüab psühholoogia välja selgitada uuritava nähtuse universaalseid ja üldisi seaduspärasusi. Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Psühholoogia 3
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase
3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine 3.1 Misioon Sündmuse misiooniks oleks tutvustada õpilastele Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis või töötavad huvitatavatel töökohtadel. Eesmärgiks on õpilasi inspireerida ,motiveerida ja mõtlema panna tuleviku üle(vilistlased, õpingutest ja saavutused). 3.2 Visioon Toimuks ainetunniga seotult. Näiteks kui vilistlane õppis füüsikad, siis füüsika tunni ajast räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis. Esinejal peaks
geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised. topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu
siis peaksid täpsed katseriistad suutma eristada olukordi, mil Maal asuv vaatleja liigub valguslainega samas sihis või sellega risti. Samas sihis liikumisel peaks katse tulemus viitama valguse ja Maa kiiruste omavahelisele liitmisele või lahutamisele, sarnaselt maanteel liikuvate autode omavahelise kiiruse leidmisega. Michelson ja Morley ei suutnud aga avastada mitte mingeid jälgi valguse ja Maa kiiruste liitumisest. Nende katse negatiivne tulemus oli senise füüsikaga suures vastuolus. Newtoni mehaanika aluseks on teadmine, et kiirusi saab alati ülalkirjeldatud viisil liita või lahutada. Michelson ja Morley näitasid aga, et valguse kiiruse katseline väärtus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. *20.Milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. ________________
kaastoimega: keha liikumisel mõjutab ta enda ümber olevat keskkonda (näiteks õhku), mis säilitab mõne aja jooksul võime panna keha liikuma. Seega oli tema sõnul keskkond vahepealne liikumapanija. Sellega leiti aga probleeme juba hellenismiajastul, kus Johannes Philopon (6. saj pKr) leidis, et viskaja kehale annab mingi mittemateriaalse liikumapaneva jõu, impetuse (ladine keelest hoog, hoogsus). Sellest arenes välja impetusefüüsika, mis kokkuvõttes oli siiski vastuolus klassikalise füüsikaga (impetusetooria järgi tuleb välja, et kui õnnestuks kõrvaldada liikumise taktistused, siis tähendaks muutumatu impetus liikumist lõpmata suue kiirusega, mitte aga muutumatu lõpliku kiirusega nagu klassikalise mehaanika järgi). Kasutatud kirjandus: Asmus, V. Platon. Tallinn 1971 Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 2000.. Hinne: +
19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud
Pais jt (http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1922/bohr-bio.html loetud: 25. veebruar 2010, kell18.04). 2.3 Saavutused füüsikuna 1922. aastal omistati Niels Bohrilie Nobeli füüsikapreemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks. N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumasantaazi, esitas
mida ümbritsesid eluruumid. SKULPTUUR, MAALID, VAASIMAAL Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism. Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest kokku. Vaasimaal jätkus. Tuli juurde klaasikunst, mis oli väga efektne. Tuli valge, gameo klaas, mis esindas luksust, ülim organiseeritus, läbimõeldus.
füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga. Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini. Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus, laeng, energia, mass, vari ja jõud on valdavalt seostatud füüsikaga. Sõnu väli, faas, tuum ja keha seostatakse füüsikaga keskmiselt ja sõnu töö, mudel, rõhk, murdumine ja gaas on füüsikaga seostatud vähem. Saadud vastused näitavad ka mitmeid füüsikaterminite väärtõlgendusi, mida tuleb õpetajail ja õppevahendite koostajail arvestada
Teooriat, mis on nõnda põhjapanevalt vigane, et lõpuks ei taandata sujuvalt tema printsiipe ja ontoloogiat lõpetatud neoroteadusele, vaid ta tõrjuks selle poolt välja (Paul M. Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa eliminatiivmaterialist järjekindlalt väita end seda teooriat uskuvat, kui teooria ise väidab, et uskumusi pole olemas. Neid huvitab vaid see, et tema teooria oleks tõene, mitte see, et ta seda usub, oleks tõene.
· uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj. · Archimedes tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. ,,Heureka!" · Ptolemaios astronoom, geograaf. Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa. · Aristarchos heliotsentriline maailmapilt: Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese.
valgumolekulid välismembraanis. · Eespool toodust järeldub, et ELU ISELOOMUSTAVAD RAKULINE EHITUS, KÕRGE ORGANISEERITUSE TASE, AINE- JA ENERGIAVAHETUS, STABIILNE SISEKESKKOND, REAGEERIMINE ÄRRITUSTELE, PALJUNEMINE JA ARENG. Elu organiseerituse tasemed · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia on bioloogiaharu, mis uuib elu molekulaarsel tasemel (tihedalt seotud temaga külgnevate keemia ja füüsikaga). · Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus). · Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel.
Kuivõrd kasutatavast valgusallikast tuleb pidevalt liitvalgust, võib eeldada, et keha pinnale langev valgusenergia on võrdne pinnas neeldunud valgusenergia ning pinnalt peegeldunud valgusenergia summaga, lähtudes energia jäävuse seadusest: EL = EN + EP, (4) kus EL Keha pinnale langev energia [1 J] EN Pinnas neeldunud energia [1 J] EP Pinnalt peegeldunud energia [1 J] Olles tutvunud füüsikaga, mis käsitleb valguse energiat ning valguse neeldumist-peegeldumist on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks
Kuivõrd kasutatavast valgusallikast tuleb pidevalt liitvalgust, võib eeldada, et keha pinnale langev valgusenergia on võrdne pinnas neeldunud valgusenergia ning pinnalt peegeldunud valgusenergia summaga, lähtudes energia jäävuse seadusest: EL = EN + EP, (4) kus EL Keha pinnale langev energia [1 J] EN Pinnas neeldunud energia [1 J] EP Pinnalt peegeldunud energia [1 J] Olles tutvunud füüsikaga, mis käsitleb valguse energiat ning valguse neeldumist-peegeldumist on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks
annaabi.ee 
