Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase; Väliskaubanduse suur osatähtsus. Põllumajandus
koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamised atmosfääri koostisosad on dilämmastik (78% toitaine taimekasvuks), dihapnik (21% hingamiseks), argoon (0,9% ei olegi) ja süsinikdioksiid (0,04% fotosünteesiks). Veeaur (0.5- 4% temperatuuri kõikumised vähenevad) Atmosfääri fäärid Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril.