Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas. Sisaldas täisfunktsionaalset dzakonnat, mis oli fuugalik ning vabas vormis teos. Taktimõõt oli kolm kahendikku. Jätkati reformatsioonipäeva introitusega, mida esitati poollugedes vene keeles. Esines eeslaulja koos kooriga, esitati ilma muusikalise saateta. Lauldi usulise sisuga laulu. Peale seda mängiti Johann Sebastian Bachi koraalitöötlust ,,Meie Isa". Kõlas madal meeshääl ning teised lauljad ümisesid. Peale mida tulid sisse teised lauljad. Refrääni korrati koos. Darja Skurljatjeva esituses kõlas Georg Philipp Telemanni 4 pala viola
Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. Kolmanda, lühima osa teemaks on lunastus ja igavene elu. Oratooriumi teine osa lõpeb kuulsa Halleluuja-kooriga, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist. Suhteliselt lühike kooriosa koosneb kirevalt üksteise otsa lükitud muusikalistest kujunditest. Iga uus tekstiosa toob kaasa uue muusikalise teema ja erineva kirjaviisi kõrvuti on lihtne kooriharmoonia, kõigi häälte võimas unisoon, lühike fuugalik lõik ning see kõik kokku mõjub jõulise tervikuna. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (1741-42 9 kuud), mil ta esitas seal oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743, kuid omaks võttis alles 1750, mil Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma. Sellest ajast on ,,Messias" enim ette kantud vokaalsuurteos. 1740. aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti
annaabi.ee 
