alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja pingealti juhtiva osa voi kaitsejuhi voi PEN-juhi vahelise rikke ajal ei esineks puutepinget vahelduvpingel ule 50 V (efektiivvaartus) voi pulsatsioonivabal alalispingel ule 120 V nii kaua, et see tekitaks kahjulikke fusioloogilisi toimeid inimesele, kes puudutab samaaegselt puudutavaid juhtivaid osi. Kaitseviisi oluline osa on potentsiaaliuhtlustus, millega vahendatakse rikkeaegset puutepinget. Peapotentsiaaliuhtlustus tekitab oma toimealal sellise kontrollitud olukorra, kus valised haired voi rikked ei suuda valjastpoolt alale tulevate juhtivate torude vms. kaudu pohjustada elektrivorgu ja teiste juhtivate osade vahele ohtlikke pingeerinevusi. Maandus
tahistamiseks vottis juba Mendel kasutusele ladina tahestiku tahed (A, a, B, C jne.). Nii voib isendi genotuupi, tema spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogumit tahistada tahekombinatsioonidega (Aa, Bb, dd jne.). Fenotuup aga on kirjeldatav sonadega ja selle all moistetakse kirjeldatavaid, moodetavaid voi keemiliste ja fuusikaliste meetoditega maaratavaid tunnuseid ehk omadusi. Tunnuse all moistetakse organismi morfoloogilisi, fusioloogilisi ja biokeemilisi isearasusi, mille jargi maaratakse eri organismide erinevust voi sarnasust. Juba Mendel taheldas, et monede parilike faktorite toime avaldub koigil jarglaspolvkonna isenditel, teised faktorid aga voivad varjatuna polvest polve edasi kanduda. Esimesi nimetas ta dominantseteks, teisi retsessiivseteks. Dominantsete geenide tahistamiseks kasutas Mendel suuri tahti (A, B, C jne) ja retsessivsete tahistamiseks vaikeseid tahti (a, b, c). Uht ja sama tunnust maaravate geenide eri
annaabi.ee 
