ning W. Struwe tegi rohkem kui sajand hiljem ettepaneku märkida rõnga osasid tähtedega A ja B. 1837. aastal avastas saksa astronoom J. Encke A-rõngas veel ühe lõhe. 1838. aastal märkas hiljem Neptuuni avastanud J. Galle seespool B-rõngast veel ühte, poolläbipaistvat rõngast. Seda avastust ei pandud eriti tähele, enne kui Cambridge ülikooli astronoom G. Bond koos oma isa W. Bondiga avastasid selle nn C-rõnga uuesti. 1907. aastal avastas Prantsuse amatöörastronoom G. Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas on tumedam kui Cassini pilu! E-rõngas avastati Allegheny observatooriumis, siis kui "Pioneer-11" oli juba teel. Selle tihedus on veel 100 000 korda väiksem kui D-rõngal
Struwe tegi rohkem kui sajand hiljem ettepaneku märkida rõnga osasid tähtedega A ja B. 1837. aastal avastas saksa astronoom J. Encke A-rõngas veel ühe lõhe. 1838. aastal märkas hiljem Neptuuni avastanud J. Galle seespool B-rõngast veel ühte, poolläbipaistvat rõngast. Seda avastust ei pandud eriti tähele, enne kui Cambridge ülikooli astronoom G. Bond koos oma isa W. Bondiga avastasid selle nn C-rõnga uuesti. 1907. aastal avastas Prantsuse amatöörastronoom G. Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas 6 on tumedam kui Cassini pilu
annaabi.ee 
