Samuti arvan ma, et maailmas ei teki seda kultuurilist ühtsust, sest see poleks lihtsalt reaalne. Pigem toob see endaga kaasa konflikte. Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest kultuuripunktist liikuma hakati. Riikide majanduslik lõimumine on kõige edukam ja selle tulemused loovad püsivaima usaldusvormi just siis, kui nad tuginevad läbipaistvatele, kindlate
- Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat 159. Turutõrked on: - Majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises - Inimesed pole masinad turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel 160. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? - Vaestekaitse - Omandikaitse - Korrakaitse 161. Francis Fukyama väidab riigi sügavuse kohta: - Olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus 162. G. Espring-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: - Põhjamaad - Lõuna-Euroopa 163. Uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks on: - Innovatiivsus - Ratsionaalsus 164. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? - Ettekirjutused ( nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid)