Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish,
vastastikku teineteiseks muunduda. 6.LEHT:Aeg ja selle roll fsikalises mp-s:aeg on nii tavakeeles kui ka paljudes teaduskeeltes kasutatav miste; aeg vimaldab vljendada sndmuste jrjestust, aga ka nende kestvust; aeg on ruumist sltumatu, kehade paiknemine ja liikumine ruumis ei avalda ajale mingisugust mju; aeg on homogeenne; 2 asja mtle ise! 7.LEHT:Eksperimendi ja teooria osa fsikalises maailmapildis:Loodusteaduses phinevad eeldusel, et loodus vastab meie ksimustele; fsikas kasutatakse loodusteaduslikku uurimismeetodit; eksperimenteerimine on loodusteadliku uurimismeetodi ks osa; eksperiment korraldatakse seleks, et saada uusi teaduslikke fakte ja olemasolevate seaduste ja teooriate kinnitamiseks, mber lkkamiseks vi kehtivuspiirkonna tpsustamiseks; teoorias tegeldakse vaid mudelitega; mtmine on prdumatu protsess, mille kigus muutub uuritava objekti olek; punktmassiks nim. keha, millel pole ruumala, kuid mass on vrdne keha massiga; punktlaenguks nim
on silmaga nhtav universumi ehituses, elektromagnetiline kaugmju aga domineerib aatomite ja molekulide vahel, sealhulgas ka siis, kui kehad silmnhtavalt kokku puutuvad. Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga. Kui kera raadius on R ja laeng q, saame elektrivlja potentsiaali vrtuseks kera pinnal (st. juhtiva kera potentsiaaliks)
annaabi.ee 
