siia Rootsi vahendusel. Suure dekoorirohkusega ja lopsakate detailidega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, sest Itaalia üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokkehitiste tunnused Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse
Barokkstiil valitses Eesti aladel (sh mõisates) 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, mil see hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma Elin Palumäe SR13 paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed (Albu mõisahoone ). 18. sajandi paleelikud stiilipuhtaimad barokkhooned: Ahja, Luua (hiljem ümber ehit
annaabi.ee 
