Tänu ajaliste rütmide väljakujunemisele on suutnud organismid kohastuda öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisega. Ööpäevased rütmid võivad olla väga erinevad. Näiteks baobabi õied on päeval suletud ning avatud öösel, sest nende õisi tolmeldavad teatud nahkhiired. Ka seentel ja bakteritel on kirjeldatud rütme. Näiteks filamentse seene Neurospora aseksuaalsete spooride produtseerimine on rütmiline ja kontrollitud geeni frq (frequency) poolt. Taime Arabidopsis klorofülliga seonduvat valku kodeeriv geen avaldub päeval ning on väljalülitatud öösel. See rütm säilub ka siis, kui hoida taime konstantselt pimedas. Drosophila geen per. Drosophila X kromosoomis paikneb geen per (period), mis on funktsionaalselt ekvivalentne Neurospora geenile frq. Äädikakärbse käitumises täheldatakse 24- tunnist rütmi, mida nimetatakse tsirkaadseks rütmiks (lad. k. circa peaaegu; dies päev)
=a#JN#v8Fn~y#
#J#1#b 8 úb#(^
WzZN.sJM
%kF#Mm&z/)OS##Z7/M##<-Ee_Xx{d6##W*
O###
w
>Zi?#|#|[d#: ND#<#
a<.X3#V
annaabi.ee 
