Haavapuidu omadused
Suur osa neist on
haruldased, leitud vaid mõnest kohast. Enamik looduslikest vormidest on kirjeldatud esialgu
Rootsis, hiljem aga leitud ka Soomest. Üks põnevamaid nende seas tundub olevat imeväikeste
lehtedega (lehelaba läbimõõt vaid 1–1,5 cm) madal (5–10 m) puu f. microphylla. Omapärane on
ka harva ette tulev f. flabellata, mille lehed on pikalt kiilja alusega (lehelaba 2–3,5 cm pikk),
tipuosas tihedama hammastusega. Sellega sarnaneb f. freynii, kuid tema lehed ei ole nii pika kiilja
alusega ja on ka kujult laiemad ja lainelisema servaga. Eesti metsades on leitud haavavormi f.
villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased
on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid püsivad kauem lehtede allküljel.
Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa püramiidja võraga 'Erecta'. See
sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847