SIGMUND FREUD
ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste
kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144).
Olgu naljade uurijatel kuitahes erinevaid arusaamu nende tõlgendamisest, ühes on kõik ühel meelel: naljade
põhiolemusse kuulub mängulisus ning rõõm. Ehk Freudiuurija Marthe Roberti sõnadega: Naljade
psühholoogiline tähtsus seisneb rõõmul, mida nad valmistavad ja nagu iga lõbu, nii viivad ka naljad
täiskasvanuid nukralt, kuid tõsimeelselt tagasi lapsepõlvemängude juurde.
Kuid lõpetada ei saa ilma psühhoanalüütilisele naljakäsitlusele mingitki hinnangut andmata. Võib ju küsida, on
see teooria õige või vale, peab ta paika või ei. Mida rohkem tekib uusi anekdoote, mida sürrealistlikumaks ning