Karl pPopper
teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega
(induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed
probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige
põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad.
Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese
frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed.
Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi
meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti.
Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai
Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. USA-sse
ega Suurbritanniasse ei õnnestunud tal pääseda