Põhjasõda
Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas.
See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui
tundmatu.
William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada
Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi
poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i
juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12
fregatiga, Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi
laevastikul sõita läbi Sundi väiksema faarvaatri, jäädes Sundi kaldal asuvate Taani
kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-
Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui
60 liinilaevaga, nii et Taani admiral ei julgenud merelahingut pidada.
Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos