Eesti kirjakeel 19.sajandil
kasutama.
F.R. Kreutzwald kirjaviisi juurutajana
19.sajandi teisel poolel suurenes eesti keele prestiiz.
Rahvusliku liikumist mõjutas oluliselt Kalevipoja autor Friedrich Reinhold
Kreutzwald.
Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara.
Samas ka loos ta palju liiteid juurde.
Eesti keele teadusliku uurimise algus
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes uuris eesti keelt ja tema
grammatikat teaduslikult, oli Fredinand Johann Wiedemann.
Mihkel Veske oli esimene eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija.
Veske uurimus ,,Eesti keele healte õpetus" (1879) tõstatab teaduslikult kirjaviisi
probleemi ning arutleb III välte kirjas edasiandmise võimaluste üle.
K.A. Hermann eesti keele rikastajana
Keeleküsimustega tegeles 19.sajandi lõpukümnendeil ka Karl August
Hermann.
Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud. (Näiteks
ees ja tagasõna, sidesõna, jne)