.................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 Autor Raivo Seppo, on sündinud 29. jaanuaril 1973, on eesti kirjanik. Ta on Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna liige. Ta praegusel hetkel töötab Harju Maakohtus istungisekretärina. Tema teos "Pöörane Villemiine" oli 2003. aasta Virumaa kirjandusauhinna kandidaat. "Fredegunde, Neustria kuninganna" eest sai ta Eesti Kultuurkapitalilt autoristipendiumi. Praeguseks on ta kokku kirjutanud 15 teost, millest kõige uuem on ,,Vaikne pesake", mille ta avaldas 2016. aastal. Loomingud "Eesti nimeraamat"; 1994 "Hüatsintsõrmus"; 1995 "Ahvatluste oaas"; 2002 "Nimed ja nimepäevad"; 2002 "Pöörane Villemiine"; 2003 "Kuupaiste tütar"; 2005 "Fredegunde, Neustria kuninganna" 2006 "Elavad nimed"; 2008 "Öörahvas"; 2009 "Kümme patust"; 2009 "Köiest läbi käinud"; 2009
Nad võivad rääkida kindlast ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid alusseiku leitud. Näiteks on Siegfriedis nähtud frankide kuninga Choldovechi lapselast ning läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub Hageni-taoline tegelane ja Brunihild on Sigiberdi abikaasa, mis on täpselt vastupidine sakslaste eeposele. Vaatamata sellele on ühtelangevused küllaltki veenvad ja seda võib ühe ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada. Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste Arminiusega, kelle saksa nimi oli Sigifrith
annaabi.ee 
