Muusikaajalugu Renessanss
mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga.
Guillaume de Machaut:
Tema loomingus oli ilmalik muusika tähtsam kui vaimulik(väike osa motette
lad.k vaimulikud)
Esimene tervikteos ehk missatükk „La Messe de Notre Dame“
Ars nova ajastu lõpp ehk ers subtilior- rütm muutus veel keerulisemaks.
Trecento 14. saj itaalias- tähistab mitmehäälset muusikakultuuri.
Tähtsamad madrigal ja caccia
Freancesco Landino- pime hinnatuim muusik, helilooja, muusikateoreetik,
Firenze toomkiriku organist.
Kõrgrenessanss 15 saj
Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst)
kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne.
tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella
John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei
olnd palju enam.
Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks