vulkaaniliste saarte kaari (Näiteks Mariaani saarestik ja Väiksed Antillid) ning samuti võib põhjustada mere aluseid maavärinaid, mida nimetatakse ka merevärinateks. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Lisaks esineb ka ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisi, mille korral raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla. Kolmandaks liigiks, mis on põhjustanud väga tugevaid maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California lahe), on laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes. Neljandaks olukorraks on laamade teineteisest eemaldumine, põhiliselt esineb see nähtus ookeanide keskmäestikes (ookeanile rift), laava tungib lõhedesse, kus ta tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, need võivad ületada merepiiri saarte näol (näiteks Island ja Assoorid). Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks.
· ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse (subduktsioon), tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt). · laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes horisontaalne nihkumine toob kaasa suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California laht) Laamad triivivad astenosfääri peal kiirusega 2 - 18 cm/a mõõdetud satelliitidelt. Aktiivsete äärtega ookean on Vaikne ookean, teised on passiivsete äärtega. Süvikud on iseloomulikud aktiivsete äärtega ookenidele, subduktsioon on ookeanilitosfääri vahevöösse laskumise protsess. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Ookeani elutsükkel e arenguetapid (vt Avita õpik 2002, A.Kont lk 77, www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html):
annaabi.ee 
