Esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia
Kristliku teoloogia järgi oli
algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi
(saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb
selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt.
Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses
empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna
tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis).
8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Sõnade tähendus seisneb nende kasutusega. Tänapäeval põhjendatakse, et mingi hulk on
raskesti tõlgitavad, kuid enamus mõisteid on paljudes kultuurides samad.
9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
Kultuuri võiks määratleda kui materjaalseid asju looduslikud, inimese loodud. On raske
määratleda, kus lõppeb inimese isetegevus kultuuris ja looduses