· Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik muunudumine, selle avastas juhuslikult Becquerel aastal 1896. Ta avastas, et kui teatud aineid valgustada, siis nad kiirgavad pärast (vahel ka röntgenkiiri). Ta võttis ained ja viis päikse kätte, et päikese kiired langeksid peale. Siis pani ta need ained fotoplaadile, ilmutas plaadi ja seal oli kiirgus nähtav. Ainete hulgas olid ka uraanisoolad. Ühel päeval aga päikest polnud, ta pani uraanisoolad koos fotoplaadiga sahtlisse ja unustas need sinna. Hiljem leidis need uuesti ja otsustas plaadi ilmutada. Tema üllatuseks oli näha, et aine kiirgas ise. Becquerel leidis seega,et uraan suudab õhku ioniseerida ning uraanist tulev kiirgus ajas ei muutu. Kiirgus on omane uraanile (elemendile) mitte ühendile. Ehk siis kõik ühendid kus on uraan on radioaktiivsed. Curie'd otsisid erinevaid aineid mis kiirgavad, leidsid ka täiesti uue keemilise elemendi polloonium. Võtsid kasutusele mõiste radioaktiivsus
osakonna vahel: astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika. 9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop. Seda kasutatakse peamiselt koos spektrograafiaga ASP-32. tähespektrite registreerimiseks kasutatakse USA päritolu CCD-kaamerat HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste
annaabi.ee 
