Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid
tulevikku" (2003). Alates 2005. aastast tegutseb stuudio juures laste ja noorte Kunstiteadlikkuse Keskus, mille ülesandeks on laiendada kunsti leviala tuua kunst inimestele lähemale ning saavutada kunstiteadlikkuse kasv Eesti ühiskonnas. Tegevusvormideks on näitused, avatud töötoad, keskkonna- ja ühiskonnatundlikud projektid ning erinevas vormis koolitused, samuti teabevahendus. Tegu on maalinäitusega, mis näeb välja nagu fotonäitus. Esmapilgu pettis täiesti ära, astusin uksest sisse ja vaatasin, et väljapanek loodusfotodest, kui aga süvenema hakkasin taipasin et tegu on maalidega. Sain lausa soki, sest polnus elus midagi sellist näinud, see täpsus ja ehtsus oli jalust rabav. Poleks iial uskunud, et on võimalik maalida nii tõetruult. Kui osa töödel oli lähemal uurimisel siiski võimalik aru saada, et tegu pole fotodega, siis Kirsti Sinissaar,
teisele ümber istuma. Kuigi kogu aeg kunstist rääkides, ei teadnud ma tegelikult ise päris lõpuni, millest ma siiski räägin, sest polnud kunagi ise maksimaalselt ainult selle ühe eesmärgi nimel pingutanud. ,, Loomulikult maalis noormees ka ennem Tallinna Kunstiülikooli, tema esimesed n-ö paremad tööd tegi ta aastal 1992, kuigi ta osales juba grupinäitusel Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis, mis asust Tallinna Laululaval. See oli rohkem fotonäitus, kuid Kaido esimene näitus. Tema isiknäitus, ehk näitus, kus on ainult tema tööd oli aastal 1992. Töid sai näha galeriis Vaal ning tööd olid huvitavad- puutükkidele oli maalitud õlivärvidega, ning see komposteeritud siis üheks tervikmaaliks. Viimane Kaido näitus toimus kunstimuuseum KUMU-s, kus põhirõhk oli sõnal tasakaal. Nüüd ei olnud asi pelgalt õlivärvides ja puutükkides, vaid kasutaud oli nii õlivärve, kui nööri ja akrüüli
Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobj...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Näitus Norra, rannarahva lood Essee Sandra Nõmmik 12 ÕA Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2011 Fotonäitus ,,Norra. Rannarahva lood" Käesoleva näituse idee sündis Norra-huvilisi ühendava MTÜ Norra Sõbrad liikmete hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd. Paljud eestlased on leidnud tee Norra mägedesse ning fjordide lummusesse. Ilma ahhetama panevat hetke kaameraga jäädumustamata vaevalt sealt keegi tagasi tulnud on.
.................................. 7 Kuu udus........................................................................................................... 7 Vaikne salapära................................................................................................ 8 Sookured päikeseloojangus..............................................................................8 Kitseisand õhtuvalguses...................................................................................8 Fotonäitus....................................................................................................... 11 Ülespanek....................................................................................................... 11 Teema ja eesmärk.......................................................................................... 11 Statistika........................................................................................................ 12 Diagramm...........................
tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud ,,Kaasaegne Eesti tekstiilikunst" Karsnojarskis ning Atsinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute «
kooskõlas. Taaskord on tegemist hoonega, mida ma oma igapäevases elus igapäevaselt näen. Positiivne on see, et maja välimus ja tema funktsioon on harmoonias ja läbimõtestatud. Ivan Jakovlevits Bilibin Arhitektuurimuuseumi viimase korruse oli endal alla võtnud fotonäitus PõhjaVenemaa puitkirikutest. Konkreetselt see foto meeldib mulle laguneva kirku mänglemise tõttu järve kaldal. See foto, mis on tehtud sama fotograafi poolt, on minu meelest hästi jõuline. Näha on ainult taamal asetsevate objektide varje, kuid sellest piisab, et mõista nende seost. Kirik oli küla keskuses. Olenemata sellest, et paljud neist kirikutest on praeguseks hetkeks lagunenud, on elu koondunud siiani sinna lähistele
a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2. Kirjandus 11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi ,,Laulev revolutsioon" näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.8 7 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 8 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 3.2.3. Haridus Eesti Välisministeeriumi finantstoel registreeriti 2007. aastal Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Teised lapsed, kes
Ots, M. 2001. Muinasasulakoht Roosisaarel tõotab uusi avastusi. Võrumaa Teataja: Elu, 1. september (nr 99). Ploom, E. 1968. Kiviaja asulas algasid kaevamised. Töörahva Elu, 13. juuli (nr 82). Puhkaeestis.ee. Roosisaare sild. http://www.puhkaeestis.ee/et/roosisaare-sild 05.04.2014 Pullat, R. 1984. Võru linna ajalugu: monograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Roosisaare rippsilla sünnilugu. 2003. Buklett: Fotonäitus Sillalugu roosisaare rippsilla lugu fotos. Võru Kultuurimaja kannel. Rääsk, M. 2006. Eesti sillad=Brücken in Estland=Bridges in Estonia. Tallinn:Tänapäev. Ryan, V. 2009. The Akashi-Kaikyo Suspension Bridge Japan. http://www.technologystudent.com/culture1/akashi1.htm 05.04.2014 Structurae. Akashi Kaikyo Bridge. http://structurae.net/structures/data/index.cfm? ID=s0000001 05.04.2014 Sumitomo Group Public Affairs Committee. 2014. Akashi kaikyo Bridge and Advanced
almanahh, ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms; c) heliteos, näiteks omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms; d) fotoseeria või -jutustus; e) film, näiteks dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms; f) etendus või näitus, näiteks näidend, tants (koreograafia), kunsti-, kirjandus- või fotonäitus, temaatiline stend jms. 2) projektid: õppekäigu, näituse, muusikaürituse, konverentsi vm korraldamine; ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine; suurema projekti raames (nt rahvusvaheline projekt) väiksema projekti (konkreetne üritus, kompleks tegevusi vm) läbiviimine; praktiline töö võib olla ka osalemine üleriigilisel või rahvusvahelisel olümpiaadil ning see vormistatakse projektina