1. Valgust kirjeldatakse kui footonite (valguskvantide) voogu.
2. Footoni energia määratakse valemist E=hf.
3. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
(täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, süntees,
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng
Öhusaaste suurlinnades Transpordis ning energiatootmisel tekkivad öhusaasteained pöhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku öhureostust. Välisöhu kvaliteedil on suur möju suurlinnades elavate inimeste tervisele. Sealtsetele igapäevaselt toimetavate inimeste tervist kahjustav öhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades.
Fotoelement Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Valguse rõhk Valguse rõhu mõõtise esimesena 1900.a P.Lebedev. Katsed näitavad et valguse rõhk pv on võrdeline valguse intensiivsusega. Arvud näitavad et päikese poolt maale avaldav rõhk on . Valgusest tuleva avaldava jõu kehale leiame Comptoni efekt Röntgenkiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone, suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilised raktsioonid Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt fotokeemiline reaktsioon on osooni tekkimine ja fotosüntees. Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus. Footoni nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc. Valguse dualistlik käsitlus
3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon. Valguse sattumine varju piirkonda. Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad
Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet. · Tagajärg
d e in t la e n g a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendami...
3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. Võib põhjustada nahavähki. Valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Kasutamine: 1)meditsiinis 2)kutsub esile luminestsentsi 3)salakirjade ja kustunud teksti kindlaks tegemine Valguse omadused Peegeldumine Murdumine Difraktsioon (valguse paindumine tõkete taha) Interferents (koherentsete valguslainete liitumine) Polarisatsioon ( võimaldab vähendada valguse intensiivsust)
dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+S=SPi+ADP Fostosüntees: on protsess, kus valgusenergia muudetakse keemilise sideme energiaks (lähteained: H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline
Footonitel on suur roll fotoefekti juures. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Kui rääkida valgusest kui footonite voost, tuleks kindlasti ära mainida ka valguse rõhk, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub vaid valguskvantide osavõtul. Sellisid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valguenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ning on seega üks eluslooduse alusprotsesse. Valguse olemuse teadlik käsitlus sai alguse 17
Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab olema kõrgem temp kui ümbritseval keskkonnal(inim, mootor)värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusravi.Ultravalg-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb. Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe
infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne
kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline reaktsioon. Näiteks fotofilmil või fotoplaadil. 2) Fotoluminesents – Aine võib neelata langeva röntgenfootoni ja kiirata uue footoni mõne teise lainepikkusega. Tekkinud kiirgus võib olla ka nähtavas piirkonnas. 3) Sisemine või väline fotoefekt – Langev kiirgus lööb elektroni anoodist välja või viib elektroni kõrgemale energianivoole.
riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5 PÕHJUSED: reostunud õhk (lämmastiku- ja väävliühendid) TAGAJÄRJED: happelisemad pinnas ja veekogud, taimede kahjustumine, loomade, vee- ja mullaorganismide kahjustumine Sudu OLEMUS: teatus sorti õhusaaste PÕHJUSED: kivisöe põletamise tagajärjel ,,Londoni-sudu" (niiskus, tahm ja väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika
Kuivatab(pesu, värvid, puuviljad), küpsetab ja keedab (praeliha, koogid, supp jm), võimaldab pimedas näha, laserside, soojusravi, mõned loomad näevad saaki infravalguses, infrapunaastronoomia võimaldab uurida tähti. Ultravalgus- Nähtamatu, kuid väga lühikese (ultravioletne) lainepikkusega kiirgus, mis jääb nähtava valguse spektriosa ette. Seda tekitavad tähed, keevitamisel kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, Päikesekiirgus. Fotokeemiline (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogiline toime (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi).Osoonikiht Maa atmosfääris kaitseb meid ultravalguse eest. 8. Mis on difraktsioon- Nähtust, kus lained painduvad tõkke taha, mis on mõõtmetelt samas suurusjärgus laine pikkusega. ja millal hakkab ilmnema difraktsioon? Vaadata valgusallikat läbi kitsa pilu, näiteks kahe sõrme vahelt, läbi
pruuniks organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega ei tohi aga liiale mina, see võib põhjustada nahavähki. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ja silmahaigusi. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Mõõdukas koguses on ultravalgus organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Ultravalgusel on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime ning väike läbitungimisvõime. Seda kasutatakse meditsiinis, astronoomias, valgustehnikas-kutsub esile luminestsentsi, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis kasutatakse laialdaselt ultravalgust kiirgavaid lampe, nt. haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ja hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ning ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht,
8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained. 10. Valgusel on dualistlik iseloom st, et valgusel avalduvad nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. 11. Hüpotees: Osakestena ehk footonitega käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel.
15. Mis on fotoelement? Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. 16. Mis on päikesepatarei? Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel ühendatud elektriliselt suurteks paneelideks. 17.Mis on footon? Kuidas saab selle välja arvutada? +valem Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. E=h*f 18.Fotokeemiline reaktsioon? Terve rida keemilisi reaktsioone toimub ainult valguskvantide osavõtul. 19.Millest sõltub valguse rõhk? Sõltub footonite arvust ja ajast, mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. 20.Milles seisneb valguse dualistlik käsitlus? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.
· A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine.
hulk vees. Vee leelisust põhjustavad HCO3-, CO3-2, OH-. Vee pH ja H + -ioonide kontsentratsiooni arvutamine. pH= -log [H+] või pH= -log cH+ (?) Sademete pH muutus Eestis viimastel aastakümnetel ja muutuse põhjused. Ida- ja Lääne-Eestis on happelisus 5,83, eeldatavasti põlevkivi tööstusest (põlevkivi tuhk). Läänemaal on pH 4,83, eeldatavasti mere happelisuse tõttu (mere aerosoolid). Sudu mõiste, klassikaline ja fotokeemiline sudu; sudu põhjustavad saasteained ja teket soodustavad tingimused. Sudu: termin iseloomustamaks õhu saastumist kui nähtavust vähenenud tahkete osakeste või vedelike aerosoolide tõttu õhus. Klassikaline sudu ehk Londoni sudu: redutseeriv sudu; tahm, SO2, niiskus. Fotokeemiline ehk Los Angeles'i sudu: oksüdeeriv sudu; UV, NOx, süsivesinikud. Sudu põhjustavad saasteained: süsivesinikud, aldehüüdid, oksüdeerijad. Osooni teke troposfääris, LOÜ mõiste ja saasteallikad.
ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes
ja peab sisaldama samu aineid, mis uuritav proov (nt lahusti). Kahekiireline ehitus: Monokromaatne kiir jagatakse kaheks, üks läbib tühiproovi, teine uuritavat lahust. Mõlemad proovid mõõdetakse ühesugustel tingimustel. 17.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 1. Molekul neelab footoni hν ja ergastub M + hν → M* 2. Ergastatud molekuli eluiga on 10-8 – 10-9 s 3. Relakseerumisel muutub ergastav energia tavaliselt soojusenergiaks M* → M + soojus Samas võib see olla ka mõni fotokeemiline protsess (lagunemine) või fluorestsents/fosforestsents 18. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi Riboflaviin peegeldab nähtavat valgust kollasele värvusele vastavatel lainepikkustel. Lainepikkused u 300-500 nm absorbeeruvad (neelduvad). 19. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias ● Õige lainepikkuse valimine - valitakse lainepikkus, mille juures neelduvus on max.(meetodi maksimaalne tundlikkus).
Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Fotokeemiline sudu: Fotokeemiline sudu põhjustab: tervise halvenemist, silmade ärritust, kummi vananemist, nähtavuse halvenemist. Probleemiks eriti linnades. Inimtegevus põhjustab osooni kogunemist maapinna lähedal, Tekib fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel, eriti suvel päikesekiirguse, NOx ja lenduvate orgaaniliste ühendite toimel. Õhu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel, mida tuleb ette suvel maailma suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu.
Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.
LOA olemasolule. Isegi puhtad veekogud, nagu teatud sügavad järved, avatud ookeanid või isegi sügaval paiknevad põhjaveed sisaldavad vähemalt väikest fraktsiooni looduslikku orgaanilist ainet , mille kontsentratsioonid võivad ulatuda kuni 5 mg C/l . LOA tähtsus veekogudes LOA mängib olulist osa järve süsiniku ja energia ringes ning avaldab mikroobse ainevahetuse peamise energiaallikana olulist mõju kogu järve toiduahelale ja heterotroofsete protsesside osakaalule. LOA fotokeemiline lagundamine vähendab hapniku hulka järves, millega võib kaasneda hapnikuvaegus ja/või täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus
12. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. 13. Londoni sudu (nn. klassikaline sudu) tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Tekivad hingamise, südame- ja veresoonkonna tegevuse häired. Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades (Londonis ei esine enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15
Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel. intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku. Infrapuna-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab olema kõrgem temp kui ümbritseval keskkonnal(inim, mootor)värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusravi. Ultravalgus-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe.
koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu on teatud tüüpi õhureostus. (suits ja udu) Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.
Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.
tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena s<0 vastulülitusega pidurdamisel; s=200% siis vool 14X suurem nimivoolust 4) Ultravalgus (10-6- 10-8m) kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid | tugev bioloogiline toime, Karakteristikud fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime | meditsiinis, valgustehnikas Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis 6) Gammakiirgus (10-10-10-14m) radioaktsiivsel lagunemisel aatomite tuumadest | lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi igast ainest, inimesel võib surmav olla |tuumarelvades
Samuti on tänu vette paisatud kemikaalidele paljudes kalades suur elavhõbeda sisaldus ( ENVIR. 2009). Tööstusmaastikul ja selle ümbruses on suurimaks probleemiks õhusaaste, millel on suur mõju samblikele. Tööstusettevõtted, mis töötavad fossiilkütustega, paiskavad õhku suurel hulgal lämmastik- ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid. Linnades on probleem liigsetest transpordiheidetest tekkiv fotokeemiline sudu ning tööstusettevõtetes liigne toksiliste metallide kasutamine. ( ENVIR. 2009). Kokkuvõte Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Praegu toimub bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine, millel on nii looduse kui ka inimese heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Selle peamine põhjus on looduslike elupaikade muutumine. Muutused toimuvad põllumajandusliku
Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikkuatmosfäärisaastet.
füsioloogilised funktsioonid: 1) nägemisfunktsioon, 2) somaatiline funktsioon, 3) diferentseerumisvõime liamskestade ja nahaepiteeli areng, 4) antiinfektsioosne toime, 5) antioksüdantne regulatsioon, 6) naharakkude areng, luukoe ja hammaste kasv ja areng. Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent. Teisisõnu on valgust vastuvõttev molekul. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulssiks. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada, selleks on vaja retinaali. A-vitamiini defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb hemeraloopia ehk nägemishäired hämaras ja pimedas,
mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html
mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html
Singletses seisundis jääb ergastatud elektroni spinn vastupidiseks põhiorbitaalile jäänud elektroni spinnile. T- ergastusolekus on ergastus- ja põhiorbitaalil olevate elektronide spinnid ühesuunalised. See asjaolu teeb T-ergastusseisundi eluea pikemaks kuna elektroni minekuks põhiorbitaalile peab toimuma spinni pööre. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina Ergastusenergia muutub soojuseks 1)Võib moodustuda üks ergastus üle kogu süsteemi. See on nn eksitonmehhanism, tagab ülikiire ergastuse kandumise üle kogu antenni. 2)Aeglasem on nn. Försteri resonantsmehhanism, kus ühe molekuli ergastus võib kustudes üle minna teise molekuli ergastuseks molekulide tugeva omavahelise mõju tõttu. See töötab
Keemiline evolutsioon: · Aatomid ühinevad molekulideks. · Anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekivad orgaanilised ühendid. Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide. 1960 S
Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Londoni tüüpi sudu teke on seega aktiivsem niiskete ja sompus ilmadega ning seda eelkõige tööstusrajoonides. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. 1.6.2. "Fotokeemiline" sudu. Kaasaegsem, fotokeemiline sudu (nähtavus 1,5-8 km, õhuniiskus madalam kui 70%) ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni kaasabil. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Seda tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju
! <430 nm 2. O + O2 + M O3 + M 3. O3 + NO NO2 + O2 - Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 SO3 + O2 2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O H2S + O3 SO2 + H2O - Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris (osoonikiht!) · Orgaanika õhus- CH4 (metaan), VOC (lenduvad orgaanilised ühendid), POP (püsivad orgaanilised ühendid); PAN peroksüatsetüülnitraat; fotokeemiline sudu; isopreen; terpeen. · Rasekemetallid õhus- eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil(kivisüsi, turvas, põlevkivi). Plii- tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium- heited tööstusest, suitsetamine. · Fotokeemiline sudu- orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega. · Vihm- uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust
43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime D vitamiinil - tähtis Ca ja P ainevahetuses; vajalik verehüübimisprotsessis, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks K vitamiinil - vajalik koensüümina mitmete valguliste verehüübimisfaktorite sünteesiks või aktiveerumiseks; glükoosi fosforüülimiseks
sünteesitakse ATP-d (kokku 36 ATP-d) Fotosüntees Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Fotosünteesi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos ja hapnik. Fotosüntees jaguneb kahte staadiumisse: valgusstaadium (nõuab valgust) fotofüüsikaline ja fotokeemiline faas; pimedusstaadium (ei vaja valgust) fotokeemiline faas e. Calvini tsükkel I Valgusstaadium 1) fotofüüsikaline faas valguse neeldumine 2) fotokeemiline faas eristatakse kahte süsteemi: a) fotosüsteem 2 ergastub 680 nm valgusega ülesanded: * toimub vee fotooksüdatsioon, mille käigus eralduvad prootonid * veelt võetakse ära elektronid * vee fotooksüdatsiooni produktide omavahelisel seostumisel
on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni). Karotenoidide võime neelata valguskiirgust nähtavas osas tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud, kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.
Fotosünteesi maksimaalne efektiivsus on spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas. Joonis 3. Elektromagneetiline spekter (Farabee,M. http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table%20of %20Contents, 29.10.08) 2. 4. 1 Valgusreaktsioonid Fotosüntees jaguneb: I - valgusstaadium, kus on vajalik valguse olemasolu. Vee molekul lagundatakse, eraldub gaasiline hapnik. 1. Fotofüüsikaline faas valguse neeldumine 2. Fotokeemiline faas fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, mis on vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Eristatakse kahte süsteemi: a) Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks ehk fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub
levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
a. Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (Fe 2+, H2, Mn, Sb jt b. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 c. Milleks? (1) Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks (2) ATP sünteesiks d. Kus? (1) Kloroplastides (NB! Sinivetikad) e. Fotosünteesi pigmendid (1) Klorofüllid (2) Karotinoidid (3) Fükobiliinid f. Fotosünteesi staadiumind (1) Valgusstaadium: Fotofüüsikaline Fotokeemiline Biokeemilise 1.aste Saadakse NADPH ja ATP * kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!) (2) Pimedussstaadium Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine Kasutatakse NADPH ja ATP Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis * kloroplastide stroomas g. C4-taimede fotosüntees h. CAM-taimede fotosüntees 8 Üldbioloogia. 1.-2. ELU PÜSIMINE: GENEETIKA
liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
670 nm. See on hea väga suurte klorofüllisisalduse puhul. Punane cl neeldumisriba serv nihkub ja suureneb mõõtmisala. WI vee sisalduse indeks. Esimene R(860nm) on vee neeldumisribast väljas, teine R(1240nm) on sees. LAI ja NDVI suhe: Üldine seaduspärasus on see, et mida suurem LAI, seda suurem NDVI. Eesti tingimustes on üsna tavaline, et LAI on suurem kui 3 ja st kaotab NDVI tundlikkuse LAI suhtes, toimub indeksi küllastumine. Fotokeemiline indeks PRI saab kasutada nt taimkatte stressi mõõtmiseks. PRI = (R531 R570)/(R531+ R570) fotokeemiline indeks nn ksantofülli tsükli pigmentide hulga määramiseks taimelehes, mis seotud üleliigsest energiast vabanemisega, nt stressi tingimustes, kus toimub nn roheline nihe. Väidetakse, et selle indeksi kaudu saaks kaugseire abil hinnata PAR kasutamise efektiivsust epsilon e, sest ta näitab stresside olemasolu ja selle kaudu produktiivsuse (NPP) vähenemist stressi tõttu
vahet. Osoon ehk trihapnik (O3) · Koosneb kolmest hapniku aatomist · Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. · Keemiliselt aktiivne aine · Võime neelata ultraviolettkiirgust Kloroflorosüsivesinikud CFC Happevihmad Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Sudu suits ja udu. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest. Kasvuhooneefekt Heitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle maapinnale. Kasvuhoonegaasid Veeaur, süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiid, osoon, freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb) Süsihappegaas e. süsinikdioksiid · Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%)
18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. 21. Atmosfäärisüsihappegaas ja atmosfäärivesi. 22. Tahked osakesed (anorgaanilised, orgaanilised, radioaktiivsed) ning nende käitumine atmosfääris. 23. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? 24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga
annaabi.ee 
