Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
Sellised fotodioodid on
märksa kõrgsageduslikumad, tajudes valguse muutust mõne nanosekundi jooksul.
Kiiretoimelised on ka Schottky barjääriga fotodioodid. Väga nõrga valgussignaali
korral kasutatakse laviinfotodioode. Nende npip-struktuuris on i-kiht täielikult
vaesunud (vastupinge piisavalt tugev) ning seal toimib tugev elektriväli, mis
suurendab toimekiirust ja võib põhjustada laengukandjate laviinpaljunemist.
Paljudest fotodioodidest koostatud päikesepatareid kasutatakse autonoomse
elektritoiteallikana. Eesti laiuskraadidel langeb Päikeselt maapinna ühele ruutmeetrile
keskmiselt 1000 W energiat, ekvaatoril aga ligi 1500 W/m2. Päikesepatareisid
valmistatakse nii räni kui galliumarseniidi baasil, nende kasutegur on 15...30%. Seega
peaks meie kliimas saama 1 m2-lt keskmiselt 200 W elektrienergiat.
Joonis 4.5. Fotodioodi ehitus, tingmärk ja väliskuju. Mõnel neist on
valgusdioodiga sarnanev korpus