Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja
Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Paljassaare reoveepuhastusjaam Kasutatud materjal mi.emu.ee/orb.aw/class=file/.../Reoveepuhastustehnoloogia.pdf http://www.pvesi.ee/?id=43 http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4618/Paljassaare-reoveepuhastusjaam-on- 23.-mail-avatud-k%C3%B5igile-huvilistele
· Huminifikatsioon · Kui mulla huumusesisaldus langeb alla 2.0, hakkab mullaviljakus järsult langema Lämmastik · Nitraatlämmastik- kergesti liikuv ja taimede poolt hästi omastav · Ammoonuimlämmastik- taimede poolt hästi omastav. Huumusesesisaldus ei mõjuta ammoonuimlämmastiku sisaldust mullas Fosfor · Orgaaniliste fosforiühendite osatähtsus moodustab 30-35% fosfori üldsisaldusest · Orgaanilised fosforiühendid on taimedele enamasti raskesti omastav, mineraalsed fosforiühendid kergesti omastavad · Kõiki mineraalseid fosforiühendeid ei ole taimedel võimalik omastada(ei ole suutelised) Kaalium · Ainult väike osa on üldkaaliumist on taimedele omastav Huumus · Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi · Taimedele olululine allikas · Mulla huumusesisalduse suurenemise tõuseb ka põllukultuuride saak
Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. 6 N/P 16:1 Suhe alla 16:1 näitab, et lämmastik limiteerib Suhe märgatavalt üle 16:1 näitab fosfori limiteerimist 7
kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, seda karedust pole võimalik vee keetmisel kõrvaldada. Vee pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kemikaale, ioonivahetust vm. Vees lahustunud ainete sisalduse väljendusviisid (%, mol/l, mol/dm3 , mg/l, µg/l, ppm). Ruumala/maht: % Osa/parts per million: ppm Kontsentratsioon: mg/l, µg/l, mol/l. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Fosforiühendid vees: ortofosfaadid (fosfaatioonid), polüfosfaadid, fosfori sisaldavad orgaanilised ained. Lämmastikuühendid vees: ammooniumioonid (ammoniaak), nitraatioonid, nitritioonid, orgaaniline lämmastik. Väljendusviisid: NO3- = 31 mg/l; NO3- = 15 mg N/l; NO3-N= 76 mg/l. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas (nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). Nitrifikatsioon: NH4 + + 2O2 NO3 - + 2H+ + H2O Denitrifikatsioon: 4NO3- +5{CH2O} + 4H+ 2N2 + 5CO2 + 7H2O
Jäätiseliigid : 1. Plombiir (15%) 2. Koorejäätis (10%) 3. Piimajäätis (3,5%) Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Selle tegevusel eraldub vadak See on kõrge kaltsiumi-ja fosforisisaldusega, sisaldab palju valku Madala energeetilise väärtusega-hinnatud dieettoiduaine Väherasvane( 2-9%) ja rasvane ( 10-18% ) Hapukoor Saadakse rõõsk koore hapendamisel Lahja ( 10%), rasvane (20-30%) Kaltsiumi- ja fosforiühendid Kasutatakse dipikastmete või erinevate külmade kastmete valmistamiseks või söödakse kartuli, tatra, pelmeenidega jne Kohupiimatooted Kohupiimapasta(5%) Glasuurkohukesed Kohupiimakreemid Pudingid Kodujuust Ehk teraline kohupiim Valmistatakse lõssist ja lisatakse juuretist Kohupiima kasulikud omadused ja vähem kaloreid kui juustul Tüüpiline rasvasisaldus 0-0,9% Valgurikas-oluline dieedis, sportlaste ja kulturistide toitumises
Ø Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul.Fosfori ringlus käib läbi vee,mulla ja setete. Ø Tavaliselt piirav toitaine jõgedes,järvedest ja mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø
tingimustel helenduv 0,5 g Täiskasvanud inimeses väga suur Surmav annus sisalduvast väga suur sisuliselt pole mürgine fosforist jätkub 1000 inimese tapmisks Fosforiühendid Kõige püsivama oksiidi moodustab fosfor O-A V . Fosfori põlemisel õhus tekib tihe valge fosfor(V)oksiidi suits , mis koosneb P4O10 molekulidest. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt,vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped,millsest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt,tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. Ortofosforhapet nimetatakse sageli ka lihtsalt fosforhappeks P4O10 + 6H2O -> 4H2PO4 Fosforit ehedalt looduses ei leidu
4 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid Eutrofeerumine Eutrofeerumine on Peipsi järve kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eutroofeerumist soodustab linnade ja asulate heitvesi, kuivendustööd, põlluharimine, väetamine ja paljud muud antropogeensest tegevusest tulenevad probleemid (Hein, 2008). Lämmastiku- ja fosforiühendid on just need, mis põhjustavad suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt,
Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses. Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust. Veresuhkur on aine, mis moodustub seedetraktis süsivesikutest ja mis insuliini abiga kudedesse jõuab. Suhkrud
prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse. Seepärast limiteerib fosfor taimede kasvu
Suureks ohuks on reovete ja põllumajanduses liigselt kasutatud väetiste valgumine merre. Vee õitsemist ehk vetikate vohamist võib märgata siis, kui randa uhutav vesi on värvunud vesirohekaks, pruunikaks või ka punakaks, sel juhul võib sisaldada vesi inimestele mürgiseid aineid. Samuti on see olukord ohtlik ka meres elutsevatele liikidele, kuna vesi on õitsemise ajal hapnikuvaene. Sagedasimaks põhjuseiks on veekokku jõudvad taimetoitained ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus, mis muudab veekogu gaasireziimi2. Selle ohu kõrvaldamiseks on tarvis suuremat kontrolli toitainete vette sattumise kohta. HELCOMi andmeil lasi 2000. aastal Eesti Läänemerre 28 924 tonni lämmastikku, see teeb 20,7 kg inimese kohta ja 965 tonni fosforit, mis teeb 0.69 kg inimese kohta. 3
kõrgema üldaluselisusega Pandivere kõrgustiku allikalise toitumisega järved. Tavaliselt on järvede vee üldaluselisus süvakihtides kõrgem kui pinnavees. Tähtis vees olev mineraalaine on ka kaltsium. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved, kõike kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved. Kaltsiumikarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis- stabiliseerivad vee aktiivset reaktsiooni ja seovad vette sattuvad fosforiühendid. Antud protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, kuna osa fosforit viiakse aineringlusest välja. Samuti on väga varieeruv ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalam on see heledaveelistes nõmmejärvedes, näiteks Nohipalu Valgjärves ja kõige kõrgema orgaaniliste ainete sisaldusega aga rabajärved ning pruuniveelised järved Põlvamaal. Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti
fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. P enam levinud vorm fosforiringes fosfaat. Fosfori bioloogiline ringe Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsioon teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Fosfori geokeemiline ringe - fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel Fosfor inimkehas lipiidid. HAPNIKURINGE (kirjeldam. ja toimim,): Hapnik osaleb kõigis ringetes. O-ringe - hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel
kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste stuktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on
vihmade ajal pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele mürkidele. KALAKASVATUS: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis üritavad taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, vähendavad muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine liigsete veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid. LEMLELISTE VOHAMINE Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse jõudvad lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida nimetatakse vee eutroofiaks toitainete rohkusest põhjustatud intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees leiduva hapniku jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees elavate loomade lämbumise. MÕJU LOOMASTIKULE
tihedu s 2,69 g/c m³, sula mi st e m e r atuur ülerõhul 1000 °C, s ublim e e r u mi st e m p e r atuur 429 °C, he a sooju sjuht, pooljuht. 4 Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (III, III jt) fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks. Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P4O6. P4 + 5O2 P4O10 P4 +3O2 P4O6 Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sbga),
2 H2SO3 + O2 -> 2 H2SO4; SO3 + H2O-> H2SO4 Lahjendatud väävelhape: H2SO4(lahj.) + Fe -> FeSO4 + H2 + Zn -> ZnSO4 + H2 + Na2CO3 -> Na2SO4 + CO2 + H2O + CaO -> CaSO4 + H2O + NaOH -> Na2SO4 + H2O Sulfaadid: BaCl2 + H2SO4 -> BaSO4 (valge, sadeneb) Ba + SO4 -> BaSO4 Väävelhappe tootmine: S + O2-> SO2 + O2 -> (kat) SO3 + H2O või (lahj.) H2SO4 -> H2SO4 Lämmastik lihtainena: NH4NO2 ->(temp) N2 + 2 H2O N2 + O2 -> 2 NO Fosforiühendid: P4O10 + 6 H2O -> 4 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4(konts) -> 2 H3PO4 + 3 CaSO4 H3PO4 <-> H + H2PO4 H3PO4 + 2KOH -> K2PO4 + H2O H3PO4 + NH3xH2O -> (NH4)3PO4 + H2O Fosfor looduses: Ca3(PO4)2 + 2 H2SO4 -> Ca(H2PO4)2 + CaSO4 Ammoniaak ja ammooniumühendid, samuti Ammooniumisoolad: NH3 + H2O <-> NH3 x H2O NH3 X H2O <-> NH4 + OH 2 NH3 x H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4 + 2 H2O NH4Cl -> (temp.) NH3 + HCl NH4Cl + NaOH -> NH3 x H2O + NaCl NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O
ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine: METALL + HAPE SOOL + VESINIK (H2) Mg + 2HCl MgCl2 + H2
Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas. Huumus, rasvad, vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid. 64. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus, jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest
Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas. Huumus, rasvad, vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid. 64. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus, jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest
· Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus · Mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest · Mulla tähtsaim omadus on viljakus · Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett. · Mulla teke on vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega 64. Mullatekkeprotsess 65. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas: · Huumus · Rasvad, vaigud ja vahad · Sahhariidid · Lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid · Fosforiühendid 66. Mulla füüsikalis-keemilised omadused: · Happesus · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse 67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda? · Põllumajandusest: - lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised - Pestitsiidid · Tööstus ja energia tootmine: - metallurgiatööstusest - kaevandustegevuse jääkidest - jäätmehoidlatest
1855 aastal)karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%),Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekibP4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiidP4O6 . P4 + 5O2 _ P4O10 P4 +3O2 _ P4O6 Fosfori põlemine hapnikus. · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O _ 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga),
Vastandina lämmastikule ja väävlile, mis esinevad kudedes taandatud vormis (-NH2, -SH), on fosfor orgaanilistes ühendites oksüdeerunult s.o. fosfaadina. Fosfor võib esineda mullas erinevalt - Mineraalide struktuuris nt kaltsiumfosfaadina (apatiit, oksüapatiit, fosforiit jne)25--85% üldisest fosforist on mullas orgaaniliste ühenditena, kusjuures fosfor moodustab 0,5--2% mulla orgaanilisest ainest. Mulda jõuavad fosforiühendid kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena väetiste näol. Erinevad põllukultuurid sisaldavad fosforit erinevas hulgas, see jääb pii0,05--0,5% fosforit. Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima anorgaanilisse vormi. Orgaanilistest fosfori ühenditest defosforüülitakse kõige kergemini nukleiinhappeid. Orgaanilistest fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa nt Pseudomonas spp. ja Bacillus spp.Põhiline osa fosforist on taimsetes ja
veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. · Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt · Veekogudesse toodud biogeensed ained (lämmastiku- ja loomapidamisfarmide kompleksid, eriti suurfarmid. fosforiühendid), toovad kaasa vetikate ülemäärase · Üheks ohtlikumaks komponendiks on pestitsiidid. kasvu. 69 70 Vee reostamine Mida võib veest leida? vee molekulid · Eutrofeerumine - veekogude rikastumine
Punane fosfor Valge fosfor (Pildiallikad: http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt) fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks. Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P4O6. P4 + 5O2 P4O10 P4 +3O2 P4O6 Fosfori põlemine hapnikus (Pildiallikas: http://www.chem.leeds.ac.uk/delights/texts/expt_21.html )
Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid: Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus) Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom.
anoksilises keskkonnas Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Fosfori põhiosa tuleb fekaalidest, edasi pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest. Lämmastikku eraldub vette väetistest ning ammooniumina. Fosfori eraldamiseks veest kasutatakse enim keemilist sadestust, kus sadestuskemikaalidega muudetakse fosforiühendid raskelt lahustuvateks. Võimalik on ka bioloogiline sidumine, kus tekitatakse vaheldumisi aeroobne ja anaeroobne keskkond ning fosfaadid kogunevad baktermassis, mis eemaldatakse mudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks kasutatakse bioloogilist meetodit, nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni. Nitrifikatsioonil muudetakse aeroobses keskkonnas ammooniumioonid nitraatioonideks. Denitrifikatsioonil muudetakse nitraatioonid anoksilises keskkonnas
rannalõugas (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. 12 Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht.
sajandil üsna haruldane aiataim. Ulatuslikumalt hakkas ta levima alles 18. sajandil, kuid kaasaegsed söögipeedi vormid kujunesid lõplikult välja alles 19. ja 20. sajandil. Eestis on söögipeet väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Juurvili sisaldab rohkesti (kuni 12mg%) suhkruid. Võrdlemisi rohkesti on juurviljas ka ballastaineid. Mineraalainetest on ülekaalus kaaliumi ja fosforiühendid. Vitamiinide sisalduse poolest juurvili eriti rikas ei ole. Märkimisväärsel hulgal (25 45mg%) sisaldavad C-vitamiini noored lehed. 47 Toiduks tarvitatakse söögipeeti põhiliselt keedetult salatites ja suppides, samuti lisandina liharoogade juurde. Noori juurvilju võib süüa ka toorelt. Mõnel pool kasutatakse söögipeedi suppides ja salatites ka noori lehti. Värske peedi pressmahl mõjub soodustavalt mao, maksa, sapipõie ja soolestiku talitlusele. Seda
seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega, mis muudab lahustunud fosforiühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mg fosforit/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel
Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle tagajärjel väheneb lämmastiku tagasipöördumine atmosfääri. Taimekatteta aladelt on väetiste leostumine ja väljapesemine suurem. FOSFORIRINGE on biokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas. Fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning ei lendu. Fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa Pseudomonas spp. ja Bacillus spp. Fosforiühendid jõuavad mulda kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena (väetis). Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima selle anorgaanilisse vormi. Põhiline osa fosforist on orgaaniliste ühenditena loomsetes või taimsetes kudedes. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, see põhjustab veekogudes akumulatsiooni. VEERINGE – vee pidev ringlemine Maal, see on võimalik tänu Päikse energia ja
Ülejäänud: ehitus, puidutööstus, toiduainetööstus. Olmejäätmed ~3,5-4% Keskmiselt tekib Eestis aastas 350kg olmejäätmeid inimese kohta. Ohtlikud jäätmed Raske defineerida, mis need on. Rahvuslikul tasandil erinevused suured. · Tööstus · Kodumajapidamine kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed: · Plastmassid kloororgaanilised ühendid · Pestitsiidid kloororgaanilised ühendid, orgaanilised fosforiühendid · Ravimid orgaanilised lahustid, raskmetallid nt: elavhõbe, tsink · Värvid raskmetallid, pigmendid, lahustid · Naftaproduktidõli, fenoolid jt. orgaanilised ühendid, raskmetallid, happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal:
ühenduses olev rannalõugas (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu - Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. Jõgede tüübirühm
BHT määramine võtab aega 5 või 7 päeva, KHT tulemuse saab aga kohe teada. Nendega uuritakse orgaanilise aine sisaldust vedelikus, mitte konkreetseid aineid! Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ. Reostuskoormuse võib määrata mis tahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve (BHT, KHT, oksüdeeritavus), toitesooladesisaldus (N, P) või mõni muu huvipakkuv näitaja. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d).
ranna lõugas(laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremadon näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu. Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Pohjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved
· Muld on kivimite järjest peenemateks fraktsioonideks murenemise produkt · Muld on sillaks elusa ja eluta aine vahel Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Mullas on 50% tahket osa (mineraale 45%, orgaanilist ainet 5%), 25% õhku ja 25% vett. Mulla keemiline koostis · olulised on mulla viljakust määravad lämmastikuühendid,fosforiühendid. · mikroorganismide toiduressursiks on tselluloos ja teised sahhariidid. · lahustunud mineraalained esinevad mullas enamasti ioonidena · Mulla viljakust määravat orgaanilist ainet e. huumust on mullas ruumalalt vähem kui 5 % · Muld koosneb seega mineraalsetest, orgaanilistest ja organomineraalsetest ühenditest. · Taimed vajavad makroelemente nagu lämmastik, kaalium, fosfor, kaltsium, magneesium, raud ja väävel suurtes kogustes
Ülejäänud: ehitus, puidutööstus, toiduainetööstus. Olmejäätmed ~3,5-4% Keskmiselt tekib Eestis aastas 350kg olmejäätmeid inimese kohta. Ohtlikud jäätmed Raske defineerida, mis need on. Rahvuslikul tasandil erinevused suured. · Tööstus · Kodumajapidamine kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed: · Plastmassid kloororgaanilised ühendid · Pestitsiidid kloororgaanilised ühendid, orgaanilised fosforiühendid · Ravimid orgaanilised lahustid, raskmetallid nt: elavhõbe, tsink · Värvid raskmetallid, pigmendid, lahustid · Naftaproduktidõli, fenoolid jt. orgaanilised ühendid, raskmetallid, happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal:
Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%) • Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust Fosfor 25-30% orgaaniliste ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% (18-90 kg/ha) on taimedele omastatavas vormis. Praktikas ei ole otstarbekas planeerida mulla varudest kasutamist üle 10-20% aastas. Fosforiühendid alluvad mullas keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile. Kaalium Füüsikalis-keemiline neeldumine ja ka fiksatsioon on suuremad raskema lõimisega muldadel. Raskema lõimisega muldadel võib praktiseerida varuväetamist. Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20-40% ja rühvelkultuuride puhul 40- 60%. Kaltsium Mulla mineraalide koostises CaCO3 + CO2 + H2O → Ca(HCO3)2↓
tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. Tagajärg: Miljonite merelindude, vaalade, hülgete ja delfiinide hukkumine; plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Vetikate "õitsemised" põhjuseks reovee väävli-, lämmastiku- ja fosforiühendid. Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks". Nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Põhjustab lindude surma. VEE RAISKAMINE Põhjus: 1) Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine igapäevaselt vähem tarbida 2) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida; trahvida
Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides . Seega orgaanilistes ja anorgaanilistes ühendites. Mullas võib fosfor olla mitmel kujul: mineraalide struktuuris Ca2PO4, nt apatiit, fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid · Nukleoproteiidid koosnevad valkudest ja nukleotiinhapetest
Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides . Seega orgaanilistes ja anorgaanilistes ühendites. Mullas võib fosfor olla mitmel kujul: mineraalide struktuuris Ca2PO4, nt apatiit, fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid · Nukleoproteiidid koosnevad valkudest ja nukleotiinhapetest
Nendeks aineteks on : Alkaloidid-nendest sisaldab tee tavaliselt 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime; Parkained-tanniinid ja katehhiinid, mis annavad teele mõrkja maitse;fermenteerimisel nad muutuvad ja annavad joogile ka värvuse; Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus
Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib nagu C ja N-gi organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine näiteks on fosforita võimatu. Praktiliselt pole fosforit gaasilisel kujul ja ta on madala migratsioonivõimega. Fosfori peamiseks allikaks on kivimid. Keskmine fosforisisaldus maakoores on 0,085% (apatiit, vivianiit, fosforiit). Kuigi fosfori migratsioonivõime on madal, uhtuvad fosforiühendid mullast küllalt kergesti välja ja võivad reostada veekogusid. Peamisteks fosfori akumuleerijateks on mered ja ookeanid. Veekogudesse sattudes väljuvad fosforiühendid pikaks ajaks bioloogilisest ringest ja ainult väike osa temast läheb inimese abil (kalapüük) uuesti ringesse. Inimtegevuse tagajärjel on fosforisisaldus keskkonnas viimasel ajal tõusnud (fosforirikaste mereorganismide püük ja fosforväetiste tootmine). Kaltsiumiringe
NaH2PO3 ] 2,5H2O (naatriumvesinikfosfit) H4P2O7 - pürofosforhape, soolad difosfaadid e. pürofosfaadid neljaalusel. hape, kuid dissotsiatsioonil olulised peam. 2 esimest järku (HPO3)x – metafosforhapped, seeria happeid ja sooli (n ≥ 3), näit. kui n = 5, kaaliumisool K5P5O15 – kaaliumpentametafosfaat Kokkuvõtlik teave fosforhapete kohta: Химическая Энциклопедия, т. 5. Гл. Ред. Н.С. Зефиров. Москва, 1998, с. 147–148. Teised fosforiühendid – Vesinikuga PH3 (fosfaan) – värvitu, küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas molekul – trigonaalne püramiid lahustub tunduvalt vees ja orgaanilistes lahustites - reageerimisel veega → fosfaanhüdraat PH3 · H2O (erinevalt ammoniaakhüdraadist pole alusel. omadustega) - siiski olemas fosfooniumsoolad, mis tekivad PH3 + HHal PH3 ja fosfooniumsoolad – tugevad redutseerijad, redutseerivad metallisooladest vaba metalli, näit. 8AgNO3 + PH3 + 4H2O → 8Ag + H3PO4 + HNO3
· Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast tihedusest, jõgedest Lainekõrgus · Oleneb tuule tugevusest, kestusest ja veekogu ulatusest puhuva tuule suunas Hapnikusisaldus Toitained · Oluline ja praegusel ajal kõige ohtlikum saasteliik · Lämmastiku- ja fosforiühendid · Kontsentratsioon suureneb Raskmetallid · Oluline saastenäitaja merevees Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk) Mürgiste ainete sisalduse poolest on olukord rahuldav ja ka paranemas Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast
4) suurendab ühendite reaktsioonivõimet. - Gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. - Mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed (väetis) aga ka loomad. - Orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad. (valgud) Fosfor - Leidub teatud biomolekulides (DNA) 1) tõstab ühendi raktsioonivõimet. 2) Moodustab erilisi e. makroergilisi keemilisi sidemeid. (teatud fosforiühendid salvestavad energiat) Väävel - Leidub vaid Valkudes ja vitamiinides. N: Muna ja Oad. 1) tõstab ühendi reaktsioonivõimet. 2) moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid. (S-S tüüpi) 3) Aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid ühendeid. <------------------------------------------------------------------------> Mesoelementide iseloomustus. Naatrium - Leidub eriti loomorganismides. Naatrium on rakuväline element st. teda
Selle kindlustamiseks tuleb juba pärast määratletud riskiteguriga materjali eemaldamist lihakehast/rümbast see märgistada värviga, briljantsinisega FCF (E 133), mis ei muuda värvi ka pärast materjali kuumtöötlemist. 1. kategooria materjali hulka kuuluvad ka loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad keelatud ravimeid; keskkonna saasteaineid üle lubatud taseme (orgaanilised klooriühendid, sh polükloreeritud difenüülid; orgaanilised fosforiühendid; mükotoksiinid jne). 2. kategooria materjali moodustavad põhiliselt seedetrakti sisu, sõnnik, heitvete loomsed jäätmed töötlemisettevõtetest. Siia kuuluvad ka farmides hukkunud ning tauditõrje eesmärgil hukatud loomad (v.a TSE) ning ka ravimite ja saasteainete (nt antibiootikumid, anthelmintikumid, koktsidiostaatikumid) jääke üle lubatud taseme sisaldavad loomsed kõrvalsaadused. 3. kategooria materjali moodustavad loomade kehaosad, mis on läbinud veterinaarkontrolli ja
annaabi.ee 
