Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus 1,5 - 12,5 meetrit,
keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses
asuvatest vaesemad. Eesti fosforiidimaardla oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega
maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud
käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee)
Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid
puuduvad. (www.ut.ee)
4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID
Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi:
1. raskused maardlate komplekssel kasutamisel, eriti diktüoneemakilda isesüttimine puistangutes;
2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme
põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni.
annaabi.ee 
