Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
on 6,2 milj. t. (Raudsep jt, 1993)
3. FOSFORIIDI LEVIK
On teada, et oobolusliivakivi kihind levib peaaegu kogu Eestis, v.a. kitsas edela-kirde suunaline vöönd,
mis ulatub Sõrve poolsaarelt Saaremaal kuni Mustvee ümbruseni. Kallavere kihistu paksus on üsna
muutlik ja ulatub 0,5-1,0 m kuni 15-20 m. Suurimad kihistu paksused on Kesk-Eestis. (Raudsep jt,
1993)
Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis (joonis 3). Mujal on
fosforiidiilminguid avastatud Märjamaa ja Otepää ümbruses, kuid need kihid lasuvad sügaval (300-400
m) ja on väga õhukesed. (Raudsep jt, 1993)
Lääne-Virumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad, Venemaa Leningradi
oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus 1,5 - 12,5 meetrit,
keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses
asuvatest vaesemad
annaabi.ee 
