Elementaarosakeste füüsika
aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine
Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine (lisaks olid avastatud ka nt
katood- ja kanalkiired) viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi
väikemateks osadeks.
19. sajandi lõpus uuris inglise füüsik Joseph Thomson katoodkiiri, kasutades
katoodkiiretoru - kiirendit, mis kiirendab negatiivselt laetud osakeste kimpu elektriliselt
laetud elektroodide vahel ning tekitab positiivse elektroodi ümber fosforestseeriva
rohelise hõõguse. Katoodkiirte uurimise käigus avastas ta 1897. aastal esimese
elementaarosakese- elektroni.
Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai
maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d)
tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka
praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed, siis on mateeria n.ö. tõelisi
annaabi.ee 
