Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
Viimastest koosnevad
käsijalgsete ehk brahhipoodide (perekonnad Obolus, Schmidtites jt) kojad. Nende hulgas on harva
säilinud terveid poolmeid, enamasti on tegemist karpide tükkidega (joonis 1), millest väiksemad
kannavad detriidi nime. Nii kvartsi kui ka fosfaadi hulk kivimis on väga muutuv ja ühe suurenemine
tingib teise vähenemise. Seega on peaaegu puhaste kvartsliivakivide (kvartsi on üle 90%) kõrval leida
ka väga fosfaadirikkaid erimeid, milles seda mineraali on kuni 80-90%. Sellist kivimit nimetatakse
sõltuvalt käsijalgsete kodade purustatuse astmest ja tsementeeritusest karpkiviks (traditsiooniline
nimetus ooboluskonglomeraat) või detritiidiks (viimases on kogu fosfaatne osis esindatud peamiselt
detriidina). Peale nimetatud kahe peamise mineraali on oobolusliivakivis vähemal või suuremal hulgal
ka mõningaid teisi mineraale: dolomiiti, kaltsiiti, püriiti, glaukoiiti jpm. (Raudsep jt, 1993)