Renessanss
Mõistet renessanss kasutati
esimest korda 1550. aastal, kuid sellest kui perioodist hakati rääkima alles 19. sajandil.
Kõige olulisemaks erinevuseks keskaja ja renessanssi vahel on inimese ja Jumala suhe. Kui keskajal
oli kõige keskmeks Jumal, siis renessansiajastul hakati väärtustama inimest. Inimene oli iseenda
peremees ja au sisse tõusis piinatud geenius – isik, kes läbi oma raske töö saab edukaks. Hakati
uskuma Fortunasse ja tekkis uus kolmainsus, mis tähtsustas edukat ja vaprat vaba inimest. Kasutusele
tuli mõiste humanism ja hakati väärtustama ilu ning elamuste pakkumist oma meeltele. Eeskuju võeti
antiikkultuurist. Algasid suured maadeavastused ja toimus tohutu areng loodusteadustes, inimene oli
suuteline haarama universumit oma peaga.
Renessansi kunstis hakati varasema Jumala asemel kujutama inimesi endid. Kadus keskaja õpetatud
kunst ja hakati väärtustama kunstniku annet