1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks.
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks.
Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada Page 8
annaabi.ee 
