Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum
lobulus parietalis inferior- ALUMINED KIIRUSAGARIK gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema
sidemetega: 1) Emakakinniti (mesometrium) abil vaagna dorsaalsele seinale. Emaka-, munajuha- ja munasarjakinniti moodustavad emaka-laisideme (lig. latum uteri) 2) emaka-ümarsideme (lig. teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse. Tupp (vagina) Funkts: Paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni. Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne sein (paries: dorsalis et ventralis) Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala Ehitus läbilõikes: Serooskest Adventiitskest Asend: Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel. Tupeesik (vestibulum vaginae) Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt. Ehitus läbilõikes: Limaskest ( sisaldab limanäärmeid ) Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest
suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica
MEELEELUNDITEGA SEOTUD TUNDETEED (eritundlikkuse), (vt kraniaalnärvid) Haistmistee Esimese neuroni keha regio olfactoria´s. Teise neuroni keha bulbus olfactorius´es. Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is, area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas.
- sagitaalne piljuas ruum, vaheaju õõs SEINAD Külgseinad - talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (AB1) eraldab teineteisest sulcus hypothalamicus (A2) Lagi - tela choroidea ventriculi terti - õhuke ja kahekihiline: Lamina choroidea epithelialis (B3) – modifitseerunud ependüüm Pia mater (B4) – väljaspool, tekitab vatsakese laes soonpõhimiku – plexus choroideus ventriculi tertii (B5) - laest ülalpool on otsaju osad – fornix (B6) ja corpus callosum (B7) Põhi - ees: hüpotalamus, chiasma opticum (A8), tuber cinereum (A) koos infundibulum’iga, corpora mamillaria (A10) - taga: substantia perforata posterior (A11) ja pedunculus cerebri (A12) - põhjas on 2 sopist: recessus opticus (A13) recessus infundibuli (A14) Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist:
Magu võrreldes teiste seedeelunditega kasvab kuni täiskasvanueani kaalult u. 24 korda (teised u. 12 korda). Maol on esimene ja tagumine sein, ning suur ja väike kõverik. Läviseosa e. pars cardiaca (kardia) hõlmab maost 1/3, 1/3 kuulub mao kehale ja lukutiosa e. pars pylorica (püülorus) hõlmab 1/3. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles.
10 Mao osad: 1. LävisCARDIA: söögitoru ja mao ühinemiskoht - ⅓ maost - klapina toimiv alumine söögitorusulgur avaneb ning laseb toidupalal makku pääseda ja sulgub, et takistada selle tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks - toimub toidu mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e SEEDEPROTSESS 4. LukutiosaPARS PYLORICA Maolukuti PYLORUS
- Mõlemad koosnevat erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud ammoni sarves on jagatud 4 gruppi CA1, CA2, CA3, CA4 - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga - Perforantne juhtete – ühendab hipokampuse struktuuri tagumise oimukoorega - Fimbria fornix juhtetee – ühendab hipokampuse taalamuse, prefrontaalse koore, baasganglionite ja hüpotaalamusega Hipokampuse funktsioon - Oluline episoodilise mälu puhul, samas kui semantilise mälu eest vastutavad muud ümbritsevad piirkonnad Hipokampuse kahjustuse korral: - Anterograadne mälu tõsisemalt mõjutatud kui retrograadne - Episoodilised mälestused tõsisemalt mõjutatud kui semantilised - Tõsiselt mõjutatud autobiograafiline mälu - Võimetus ’ajas reisida’
- Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus – limbiline struktuur mis asetseb mediaalselt oimusagaras. Koosneb kahest käärust – Ammoni sarvest ja hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele. - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui ainult hipokampus kahjustatud siis täielikult antero- ja retrograadne amneesia. - Oluline episoodilise mälu puhul, semantilise mälu eest vastutavad ümbritsevad piirkonnad. Rinaalkoor – jaguneb peririnaalkorteksiks ja enotrinaalkorteksiks. Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse
poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Limbiline süsteem Limbus = ääris, s.o. struktuurid, mis ümbritsevad ajutüve. ·Hippocampus ·Talamus ·Gyrus cinguli ·Corpus callosum ·Fornix ·Hüpotalamus ·Mamillaarkehad ·Amygdala ·Haistmissibul - üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon - mälu regulatsioon, mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik
annaabi.ee 
