Ökoloogia konspekt
Pinnasesse liikumisel
tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja
vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või
moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes.
Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest,
taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem.
Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati
puhtam kui on pindmine äravoolu vesi. Kui on tegemist taimestikuga siis eristatakse
ka veel võravoolu. Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis. Samuti muutub ka
seoses taimestikuga veekeemia.
Kuivdepositsioon on ladestunud lehteda pinnale st. tolmu ja tahkete osade tekkimine
lehe pinnale. On olemas ka tüvevool, mis on erineva keemilise ühendusega.
Jõe iseloom on kas ülem-, kesk- või alamjooks.Ülemjooks on alati suurema
annaabi.ee 
