TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest
Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See on rohkem tegevus kui õppimine selle sõna klassikalises tähenduses
arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on olnud väga edukas infotehnoloogia viimisel koolidesse. Riiklikud raamõppekavad on andnud koolile kooliõppekava väljaarendamise õiguse ja kohustuse, mis võimaldab arvestada kooli erisusi, õppurite soove ning piirkondlikku eripära. Kasutusele on võetud
Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne. Formaalhariduse kvantitatiivsed näitajad olid 1991.a. Eestis mõneski aspektis võrreldavad arenenud riikide omadega. Haridus aitas kaasa rahvusliku identsuse säilimisele, kujundas Eestis elanikkonna professionaalse struktuuri (sh. intelligentsi uued põlvkonnad), mis võimaldas rahumeelselt taastada riikliku iseseisvuse. Samas oli ilmne, et mahajäämuse ületamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on iseseisva riigi haridussüsteemi tarvis põhjalikult uuendada ja ümber kujundada. [1] ; [2]
ISCED 1 - primary - algharidus ISCED 2 - lower secondary general/vocational - keskhariduse noorem aste ISCED 3 - upper secondary keskhariduse vanem aste ISCED 4 - post-secondary non-tertiary - kutseharidus ISCED 5A tertiary* ülikooliharidus ISCED 5B - tertiary kutsekõrgharidus ISCED 6 - tertiary ülikooliharidus doktoriõppe tasandil * kolmanda taseme haridus Koolieelne haridus Euroopas Keskmine vanus koolieelsesse lasteasutusse saabumisel 3/4 Paljudes riikides ei kuulu formaalhariduse struktuuri, koolieelset haridust ei reguleeri ega korralda haridusministeerium (Taani, Saksamaa, Austria, Soome, Norra). Reas riikides vabatahtlikud (Iirimaa, Holland) või kohustuslikud (Ungari, Luksemburg) kooliks Ettevalmistusprogrammid ISCED 1-2 Kohustuslik (compulsory) haridus Kohustusliku kooliea algus: 4-5 aastaselt: IE, MT, NL, UK, LV 6-aastaselt: BE, CZ, DE, FR, IT, LT, HU, IS, NO 7-aastaselt: DK, EE, FI, SE Kohustusliku kooliea lõpp keskmiselt 15/16 ja see kestab:
Formaalharidusel kui kommunikatiivsel praktikal on kas nägu: õnnestunud ja ebaõnnestunud interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised
annaabi.ee 
