6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks; 7) einsteini fotoefekt valgus saab neelduda või kiirata kindlate kvantide kaupa, ta oletas, et valgust kandev osake lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö, hf=A+; 8) einsteini valem fotoefekt saab esineda ainult siis, kui footonienergia on väljumistööst suurem, sest siis jagub footoni energiast elektroni vabastamiseks ja ainest eemale kandmiseks, punapiiri sagedus on suurus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti, fp=; 9) päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks, seal kasutatakse fotoelemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist, fotoelemendi valgustamisel tekivad vabad
põhjal. Fotoefekt- seisneb elektronide väljalöömisel metalli pinnalt valguse toimel. Esimest korda demonstreeris seda 1887. aastal Heinrich Herz. Kvant ehk footon- Max Planck pakkus 1900. aastal välja hüpoteesi, et valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantidena. Vaakumis liigub alati valguse kiirusega( C= 3*10 astmel 8 m/s). 1905. aastal nimetas A. Einstein kvandi footoniks. (Valguskvant- jagamatu energiaportsjon, mida keha neelab või kiirgab). Footonienergia on võrdeline elektromagnetlaine võnkesagedusega. E= hf; E= h (h= Plancki konstant= 6,62* 10 astmel -34 J*s) Fotoefekti võrrand- hf=A+ Ek(A- väljumistöö; Ek- kineetiline energia; Ek= mv2(ruudus, mitte korda kaks) : 2) Fotoefekti seadused- elektronide maksimaalne kineetiline energia sõltub pealelanguva valguse sagedusest, kuid ei sõltu intensiivsusest; igal ainel on olemas fotoefekti punapiir ehk lainepikkus,
lõpetavad elektromagnetlainete spektri, nende lainepikkusi mõõdetakse ongströmides (1Å=10-8 cm). Teisest küljest võib rö-kiirtest mõelda kui footonite või energiahulkade voost. Iga üksik energiapartikkel sisaldab energiahulka h, kus on sagedus ja h Planck’i konstant. Kui kiirgus on pika lainepikkusega, siis on tal madal sagedus ja seega on ka footoni energia väike. Vastavalt on lühikese lainepikkusega kiirgus kõrge sagedusega ja footon on suure energiaga. Footonienergia ja lainepikkuse vahel on lihtne matemaatiline sõltuvus: (Å) hc/E = 6.6331081019 Jsm / 10341.6 JsE = 12.4 / E(keV). Seega 0.1Å lainepikkusega röntgenikiirete footonienergia on 124 keV. Kontseptsioon, et kiirgus koosneb footonitest, on radiobioloogia seisukohalt väga oluline. Röntgenikiirguse neeldumisel elusorganismis ei ole energiapaigutus ühtlane, energia neeldub kudedes ja rakkudes ebaühtlaselt eraldi pakettidena, millest igaüks on
annaabi.ee 
