Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
primitiivsete hõimudega kooselu Vaatlusprotsessi korraldamine 3 · Püüda siseneda keskkonda võimalikult sujuvalt ja lihtsalt · Oma koha leidmine ruumiliselt · Olla avatud ja sõbralik · Olla vastuvõtlik teiste arvamuste ja ideede suhtes · Olukorrale vastav riietumine ja käitumine 8. Fookusgrupp valimi moodustamine, läbiviimine, kombineerimine teiste meetoditega, eelised, puudused jms. Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt
Kes?Millal?Mis parem/halvem?Kvalitatiivuuring-viiaxe läbi statistiliselt väikesel valimil,tulemused saadaxe sisuanalüüsi teel ning pole arvulised.K.lähenemise puhul tehaxe järeldusi,liikudes üksikjuhtumilt üldisele e induktiivselt.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi? Kasut
Märgitasandid: etenduse algelemendid e aatomid, loosungid, žestid märgikooslused e liitmärgid, mitmest üksikmärgist koosnev üksus alatekstid e allstruktuurid terviklik etendus 11. Publik Publiku-uuringud kitsamalt – uuritakse publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta (vanus, amet, haridus, kultuuriline taust, palju nad teatrist teavad, kas loevad, käivad kontsertidel, näitustel jne) Retseptsiooniuuring – keskendutakse ühe kunstiteose vastuvõtu uurimisele, nt valitud 1 fookusgrupp Retseptsiooniteooria – etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine Makrotasandi uuringud – suuremad vaatajate grupid, uuritakse üht lavastust, teatrit v ajastut. Mikrotasandi uuringud – individuaalne vaataja, üksikisik, nt ühe lavastuse väike grupp publikut, suvaintervjuud nt 10 inimesega, keskendutakse 1 inimesele Mudelvaataja – ideaalne v hüpoteetiline vastuvõtja, reaalselt pole, konstrueeritakse vaatajatüübid, kes võiks olla vaatajad Uurimismeetodid:
kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, aga kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1. võimalikult homogeenne 1. ei peaks olema tuttavad 2. välja jätta “proffesionaalsed respodendid” 4. respodentidel kokkupuuted toote /teemaga. 17
sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust). Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus.
• Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks • Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator
• Tabuteemad/tundlikud teemad – intervjueerija peab enda staatust alandama (muidu ei ole küsitletav nii tähtis) o Koha valik o Keerate pilgu esimesena ära o Intervjueerija võiks tuua analoogseid näiteid enda elust o Tuuakse juurde 3-s inimene Laiendatud intervjuu Tuleb vähendada intervjueerija staatust Küsitleja ei tunne ise teemat, tahab teemaga kurssi viia, tuuakse 3.inimene Fookusgrupp • Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 • Aeg max 2h • Moderator • Lisaliige Millal kasutada fookusgruppi? • Faktiteabe kvaliteet • Levinud diskursused/hoiakud • Kommunikatsioon Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon
Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata
tõlgendusrepertuaare ja suhted inimeste vahel, mitte subjektiivseid arvamusi Fookusgrupi suurus ja intervjuude arv 20 Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, vähemused: 2-5; täiskasvanud: 6-8- 10) Grupi suurus sõltub ka teema delikaatsusest Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süžeede taasloomine Rühmaintervjuud reeglina ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem subjektiivseid arvamusi 6-liikmeline fookusgrupp ≠ 6 ind. intervjuu Intervjuu kui aktsioon ja interaktsioon Iga intervjuu on ainulaadne ja kordumatu Intervjuu kulgemist mõjutavad selle toimumise kontekst ning osalejad Kõik osalejad mõjutavad üksteist, k.a. intervjueerija Intervjueerija peab olema teadlik oma mõjust Intervjuukava koostamisel tuleb arvesse võtta küsimuste mõju vastustele Kolm põhilist protsessi suhete arengus intervjuu käigus
võidakse mingil määral kasutada (nt protsente) (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 179-180) Turismiettevõtetes on tagasiside saamiseks kasutusele võetud mitmesuguseid kvalitatiivseid meetodeid. Peamisteks klientide uurimise kvalitatiivseteks meetoditeks on: -vaatlus; -personaalne vestlus; -grupivestlus (fookusgrupp); -süvaintervjuu; -teenindusjuhtumite analüüs (case study method). Praktikas võib kohata veel paljusid teisi viise kvalitatiivse tagasiside kogumiseks klientidelt – nendeks võivad olla külaliste raamatud, külaliste ja töötajate arvamuste ja ettepanekute kastid
ideedele. · kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Kvalitatiivuuringuga püütakse paika panna uuringu sisu. Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel. Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respondentide grupile grupijuht ehk moderaator, kes juhib diskussiooni vabal, mittestruktuursel ja loomulikul viisil. Grupivestluse pikkuseks on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi. Grupivestluse väärtus sõltub oluliselt kolmest järgmisest faktorist: · grupi koosseis; · moderaatori võimed ja oskused; · vestluse atmosfäär.
x Lähenemine/lähenemine (approach-approach) x Lähenemine/vältimine (approach-avoidance) x Vältimine/vältimine (avoidance-avoidance) 2.7. Motiivide mõõtmine Kvalitatiivsed mõõtmisvõimalused: o Metafooranalüüs (ZMET tehnika ehk Zaltman Metaphor Elicitation Technique) o Tarbija jutustused (storytelling) o Sõnaline assotseering ja poolikute lausete lõpetamine o Teadliku taju test mingis teemas o Piltide ja cartoonpiltide joonistamine o Fookusgrupp o Süvaintervjuu x Kvantitatiivsed x Küsitlused 7 3. TARBIJA RAHULOLU JA TEENUSE KVALITEET 3.1. Tarbija rahulolu olemus Tarbija rahulolu on seotud tarbija ootuste, vajaduste ja soovide täitmise tasemega. Kotler ütleb, et tarbija rahulolu on määr, mille ulatuses tootekasutus vastab tarbija ootustele. Rahulolu all mõistetakse inimese
Võidufunktsioon sellisel juhul f1(Ai;Bj)= aij ning f2 (Ai,Bj)= bij. Mängu tulemust saab kirjeldada üheainsa arvuna aij, kusjuures bij= -aij. x Kui kahe isiku nullsummalise mängu ülemine ja alumine hind on võrdsed, on tegemist sadulpunktiga mänguga. Sadulpunkt ehk tasakaalupunkt on sellise mängu lahendiks. 5. ANALÜÜSI KVALITATIIVSED JA KOMPLEKSMEETODID 5.1. Kvalitatiivsed meetodid (vaatlus, intervjuu, fookusgrupp, küsitlus jt) Kvantitatiivne meetod Kvalitatiivne meetod Tugev Pehme, nõrk Objektiivne Subjektiivne Numbrid, mõõtmine Sõnad, tähendus Uurija vaatenurk Uuritavate vaatenurk
Kujuneski välja ju tooteuuringutest... tarbimisuurimused. Grupi suurus ja intervjuude arv Sõltub ka otsesest juhust ja teemast nt ohvreid ei tasu liialt palju võtta - Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, eakad: 2-5; täiskasvanud: 6-8-10) - Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süzeede taasloomine - Rühmaintervjuud ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem arvamusi - 6-liikmeline fookusgrupp 6 ind. intervjuu Kolm põhilist protsessi suhete arengus intervjuu käigus · "Sees-olemine" "Being-In" " sisenemine teise maailma, "Ma ei vali, ei tõlgenda, ei õpeta, ei suuna... kuulan lihtsalt seda, mida räägitakse" . Väga oluline on aktiivse kuulamise tehnika. · "Jaoks-olemine" "Being-For" toetava seisukoha võtmine teise suhtes, olemine tema jaoks. Annate märku sellest, et mõistate teda, olete koos temaga.. nt ei tasu hakata
kuut kontaktisikut, üht peaspetsialisti, kolme valvurit ja üht meditsiiniosakonna töötajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 30 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; kaks intervjuud viidi läbi Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. 9 · Fookusgrupp (grupid) Fookusgrupid moodustatakse PSI ja SI läbi teinud küsitletutest. Selles etapis kontrollitakse ekspertide kaasabil intervjuude tulemusi ja neis esinenud vasturääkivusi ning seejärel antakse lõplik hinnang. Fookusgruppidega viidi läbi kaht tüüpi intervjuud: esimene eelmiste etappide tulemuste hindamiseks, teine juba tulevikkuvaatav seotud ennetustöö võimalustega. Fookusgruppe moodustati kolm. Esimese kahe grupiga viidi läbi intervjuud uuringu seniste tulemuste
aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda • E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) Robert Sommer Irwin Altman 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted Grupp/rühm • Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm … • Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. • Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus
antropoloogia sotsioloogia hermeneutika/fenomenoloogia (loogiline) positivism * halb/mittesobiv hea/sobiv Kogemuslik ratsionalistlik Kirjeldav ennustav Ateoreetiline teoreetiline mitteteaduslik teaduslik Kvalitatiivsed meetodid Intervjuud, ekspertarvamused, osalejate hinnangud, osalejate jälgimine, kaasused, fookusgrupp jmt, valim väike Püüab kirjeldada ja analüüsida meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist · Ei püüa ega võimalda leida mõju kindlat suurust · Tulemuste kehtivus sõltub argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast Kvantitatiivsed meetodid Püüab leida statistiliste ja ökonomeetriliste meetoditega meetmete puhasmõju (ja selle väärtuse rahas) konstrueerides
- Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet - Teaduslik ja tarbepsühholoogia - Akadeemiline ja turupsühholoogia Grupid ja gruppidevahelised Suhted Grupp/rühm · Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. · Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised,
uurimus, etnograafiline uurimus, pohistatud teooria, juhtumiuurimus Eesmärk on saada terviklikku (pilti) empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab eesmärki saavutada, nt. osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlustega, autobiograafiate kogumisega. · Vaatlus - saame teada, mis tegelikult juhtub. Struktureeritud ja osalusvaatlus · Fookusgrupp ruhmavestlus, kus valitud sihtruhma esindajaid (uhes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse valjaoppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi-ideede arengut · Intervjuu Suulise kusitluse
) · Mõju mehhanismid ja võtted · Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll · R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 9. GRUPID JA GRUPPIDEVAHELISED SUHTED Grupp/rühm Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building). Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus
Arvamuste, hoiakute, suhtumiste, tegevuspraktikate · Telefoniintervjuu (käitumise) uurimisel · Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste · Vahetu grupiintervjuu; ka fookusgrupp tehnikate abil saadud andmeid Dokumentide analüüs + intervjuud · Internetikeskkonnas läbiviidud intervjuud Kirjalike küsitluste tulemused + intervjuud Vaatlus + intervjuud
nende endi igapäevakeelt ning selgitavaid skeeme. Üldises plaanis võib vaadelda nelja erinevat kvalitatiivset uuringumeetodit 1. Standardiseerimata intervjuu. 2. Kvalitatiivne test. 3. Kvalitatiivne vaatlus. 4. Workshopid ja muud vormid. Standardiseerimata intervjuud on võimalik läbi viia nii grupis kui ka personaalselt 1. Fookusgrupi intervjuu (focus group interviews) kujutab endast sihipärast kuid pingevaba vestlust teatud teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel tuttavad, et gruppi ei satuks liikmeid, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides, ja et liikmetel oleks teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2
Sellest lähtudes disainitakse selles alapeatükis Pärnu kuurordikontseptsioon, kuid enne lõplikku suuna otsustamist esitatakse (vt lisa 5, lk 89) ja võrreldakse tabelis 11 kolme võimalikku Pärnu kuurordimudeli prototüüpi. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimiseks kasutati ärimudelite disainimis- tehnikat, mille töötasid mitmete konsultantide teooriate järgi välja Alexander Oster- walder ja Yves Pigneur. Tavapäraselt moodustatakse sel meetodil ajurünnaku tege- miseks fookusgrupp ärimudeli prototüüpe looma hakkava ettevõtte töötajatest, kes genereerivad ideid, mis omakorda märkmepaberitega seinajoonistele kleebitakse (Oster- walder et al 2010: 15166). Autoril oli aga info juba analüüsitud, mistõttu sai ta sama tehnikat kasutada empiiriliste andmete koondamiseks ja võrdlemiseks. Tabelis 11 on kujutatud Pärnu kuurordi kolme võimalikku arengusuunda. Arengu- suunad on disainitud käesoleva magistritöö teoreetiliste materjalide ja empiiriliste
annaabi.ee 
