Volkov, keda kutsuti esimeseks näitlejaks, mis tähendas lavastajat. Alguses oli teater Vm-l mitmezanriteater, kuid sellest sündis kaks erinevat teatrit muusikateater ja draamateater. Esimesed teatrid 6 kandsid naistenimesid Maria ja Aleksandra teater. 18. saj ja 19. saj esimesel poolel parteris toole ei olnud, inimesed seisid need olid kõige odavamad kohad (par ter - 'maa peal'). Denis Fonvizin 18. saj suurim Vene dramaturg. Lugeda ,,Äbarik"! Esimene vene ajaleht oli ,,Vedomosti", mis on kirjutatud vanas slaavi tähestikus. Esimene eraajakiri oli ,,Töökas mesilane". Vene teatri areng 18. sajandil Keskaja vanavene kultuuris oli selgelt vastandatud kaks kultuurilist kihti kõrgkultuur ja rahvakultuur. Esimene oli raamatukultuur, teine kiht oli väga hästi arenenud. Siiski olid ka rahvakultuuris välja arenenud kõik kultuurizanrid
“Meelelahutaja” . Kahjuks 1995.aastal raadio programmiga lõpetati aga selleks ajaks oli valminud juba üle tuhande saadet. Baskin astus Vanalinnastuudiosse 1980. aastal ja oli ka selle pika aegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati. Nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. 2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2002 Oskar Lutsu huumoripreemia 2003 Tallinna teenetemärk. Tal on ka kuus teost, need on: Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993
Gavrila Romanovich Derzhavin, famous for his odes, often dedicated his poems to Empress Catherine II. In contrast to most of his contemporaries, Derzhavin was highly devoted to his state; he served in the military, before rising to various roles in Catherine II's government, including secretary to the Empress and Minister of Justice. Unlike those who took after the grand style of Mikhail Lomonosov and Alexander Sumarokov, Derzhavin was concerned with the minute details of his subjects. Denis Fonvizin, an author primarily of comedy, approached the subject of the Russian nobility with an angle of critique. Fonvizin felt the nobility should be held to the standards they were under the reign of Peter the Great, during which the quality of devotion to the state was rewarded. His works criticized the current system for rewarding the nobility without holding them responsible for the duties they once performed. Using satire and comedy, Fonvizin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
