SIGMUND FREUD
Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist,
arusaamist, vaid erinevatele nähtustele põhjusetagajärje suhtele toetudes seletusi. Iseasi on, kas juba loomuldasa
eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi
peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid.
Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust
ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste
kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144).
Olgu naljade uurijatel kuitahes erinevaid arusaamu nende tõlgendamisest, ühes on kõik ühel meelel: naljade
põhiolemusse kuulub mängulisus ning rõõm. Ehk Freudiuurija Marthe Roberti sõnadega: Naljade