Eesti kirjandus I, kordamine
Siuru oli värvikas seltskond keerulistel aastatel, kus nad andsid värvi
tollasele kirja
18. Hendrik Visnapuu ja August Gailit
1919 ilmutas Gailit oma följetonikogu ,,Klounid ja Faunid".
Gailit kirjutas sinises tualetis daam följetoni. Siis kui pani kogumiku kokku,
siis kogumikus palus ta saata kirjanikel oma käekirjaproovid. Marie Under
teadis, et ilmub följeton tema kohta (sinises tualetis daam) ja kirjutas kirja,
et ei ole nõus käekirjaproovi saatma ja seda, et foljeton avaldatakse. Gailit
lisas oma kogusse: järgneval põhjusel ei saa ma seda avaldada ja sellele
järgnes Underi kiri, milles ta keelas följetoni avaldamist.
Gailit tuli kirjandusse võrdlemisi noore mehena 1910 ,,Kui päike läheb
looja". Selles pole veel tunda tegelikku Gailitit. Gailit on veel algaja, stiil
abitu, kubiseb klizeelikest sümbolistlikest sümbolitest. Gailit on isegi seda
raamatut taga häbenenud. 200 lk, 169 korda naeravad tegelased ,,Ha-ha-
ha".