Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Luudes ja tihedamates
kudedes neeldub rohkem kiirgust, õhku sisaldavad ja madalama tihedusega koed
lasevad suurema osa kiirgust läbi. Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati
spetsiaalses laserkaameras “lugedes”, saadakse kujutis uuritud piirkonnast kõigile
tuttava röntgeniülesvõttena või pildina arvutiekraanil.
Tavalise röntgenogrammi tegemisel saab uuritav väga väikese kiirgusdoosi (vaata
tabelit).
Röntgenläbivalgustuseks,
röntgenoskoopiaks, fluoroskoopiaks või sageli lihtsalt läbivalgustuseks kutsutud
uuringu ajal tekitavad uuritavat kehapiirkonda läbinud röntgenikiired
fluorestseeruvale ekraanile kujutise, mille spetsiaalne kaamera videosignaaliks
muundab ja mida saab liikuva kujutisena monitoriekraanil jälgida. Läbivalgustuse ajal
saab radioloog teha uuritavast piirkonnast sihtülesvõtteid või salvestada kogu uuringu
videolindile.
Läbivalgustusi kasutatakse sageli seedetrakti uurimiseks. Peale suure
annaabi.ee 
