Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis, krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg. Joogivesi peaks fluori sisaldama 1ppm, nii fluori vajak kui ka liig on kahjulik (eelkõige hammastale). Lahustavad anorgaanilised fluori lihtainena ja elemendina mõningate oraaniliste ühendite koostises. Fluor on peamiselt Lillakas,Sinakas või kollakas. Alati ei pruugi neid värve eraldi leida, on
Sarnane struktuur on ka teistel leelismetallide halogeniididel peale CsHal, milles tseesiumi iooni mõõtmed lähenevad aniooni omadele. Vastav struktuur on kuubiline, kus tseesiumi ioon asub kuubi tsentris. Fluoriidi CaF2 tüüpi struktuur. Fluori ioonid asuvad tetraeedriliselt. Kristalli stöhhiomeetria sinised ioonid (Ca2+) = 8×1/8+6×1/2=4, rohelised ioonid (F-) = 8×1=8, seega ioonide suhe on Ca4F8 = 2:1. Kristallivõret, kus kristallivõre sõlmpunktides võivad olla nii katioonid (fluoriidis) kui anioonid, nimetatakse antifluoriidiks (nt leelismetallide oksiidid nagu Na2O). Sfaleriidi (tsinkläike) ZnS struktuur. Sfaleriidi(fcc) struktuuris Zn ioonid hõivavad neli kaheksast tetraeedrilistest positsioonidest. Ioonide stöhhiomeetria on Zn4S4. Aine omadust kristalliseeruda mitmel eri kujul nimetatakse polümorfismiks. Näiteks tsinksulfiid võib esineda nii vürtsiidina(heksagonaalne) kui sfaleriidina(kuubiline). Polütüpism on polümorfismi erijuhtum, mil üks ja sama aine
annaabi.ee 
