setile (käes paar ja sama kõrge kaart veel lauas) ja loota, et vastasel on selline tugev stardikäsi nagu AA või KK, millisega on ta suure tõenäosusega valmis panka panustama palju raha. Selliste väikeste taskupaaride mängimisel on oluline meeles pidada, et kui flopis käsi oluliselt ei parane, siis tuleb käest loobuda ja oodata järgmist võimalust. Pre-flop mängus võib küll kinnine ja agressiivne strateegia olla küllaltki sirgjooneline, kuid pärast floppi muutuvad asjad pisut keerulisemaks. Kui sa jääd eeltoodud käte valiku juurde, siis oled pärast floppi enamasti domineerival positsioonil. Eriti siis, kui oled saanud pihta ülemisele paarile, kahele paarile või isegi kolmikule. Kahjuks ei juhtu see alati, kuid isegi see, kui sa flopile pihta ei saa ei tähenda, et peaksid kohe oma käest loobuma. Kuna olid enne floppi näidanud selget tugevust, siis võid flopis tulistada välja uue panuse kui kõik vastased enne sind on checkinud
CPU e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e. Protsessor, üks kahest kõige tähtsamast komponendist arvutis. Tema ülesanne on töödelda arvutis liikuvat infot. RAM e. Random Access Memory - Arvuti põhimälu, kuhu talletatakse töötavate programmide tööks vajalik info. Põhimälus olev informatsioon pole igavene, st. arvuti välja lülitamisel kustuvad ka seal hoitavad andmed. Mida rohkem on arvutil põhimälu, seda vabamalt saavad programmid toimetada. Floppi e. disketiseade - Firma IBM poolt 70'ndatel loodud andmete hoidmise ketas. Läbi aegade on loodud kolm mõõtu: 8 tolli, 5¼ tolli ja 3½ tolli. Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt
Järgmiseks mälutasemeks on välismälud liikuval andmekandjal. Peamisteks sellisteks välismäludeks on kõvaketasmälud (hard disk), mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. Kõvaketastel olevate andmete reserveerimiseks (varundamiseks) kasutatakse veelgi suuremaid, kuid aeglasemaid välismälusid (tavaliselt digitaalsed magnetlintkassetid), väiksemate andmehulkade säilitamiseks ja transportimiseks aga diskettmälu (floppi-disk). Kõigi nende erineva suuruse ja töökiirusega mäluseadmete koostöö parandamiseks on välja arendatud mäluarhitektuur, mille aluseks on cache, eesti keeles peitmälu ehk vahemälu. Sõna “cache” pärineb prantsuse keelest, kus ta tähendab peidukohta, siit ka peitmälu nimetus (tavaprogrammeerija jaoks on ta peidetud, varjatud). Peitmälu tööpõhimõte rajaneb asjaolul, et arvuti opereerib korduvalt samade käskudega ja manipuleerib
annaabi.ee 
