värvilise läike kui ka mati pinna. Baasklaasiks võib olla nii kirgas kui ka masstoonitud klaas. Taustvärvitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [4] 2. ERINEVAD KLAASID 8. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega.
Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1.Float-klaas
riiuli- ja lauaklaaside puhul) või fasettlihvimise (kasutatakse näiteks peeglite ja kapiklaaside puhul) teel. Lisaks saab klaasi erineval moel viimistleda. Seda saab puurida ning teha sellesse vastavalt kliendi soovile ja tehnilistele spetsifikatsioonidele sisse- ja väljalõikeid. Töötlemiseks kasutatakse erinevaid vesijahutusega tööpinke- ja seadmeid. 6 Erinevad klaasid Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega.
REFERAAT Klaas Andre Käos 2009 Sisukord 1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Isese...
Taustvärvitud klaasi näol on tegemist karastatud klaasiga, mille üks külg on värvitud tellija poolt valitud värvitooni.Värvkate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. Sellisel viisil toodetud klaase kasutame peamiselt garderoobide ustel ja köögi taustseinade katmisel jne. [6] 3. ERINEVAD KLAASID 3.1. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega.
[3] Pilt 6. GlassJet Pro [3] 2 ERINEVAD FASSAADIKLAASID 2.1 Tavaline klaas Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega ja ta pinnad on tasased ja leekpoleeritud. [4] Float-klaasi valmistatakse mõõduga 3,21 x 6,0 m ja paksusega 3 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksus on reeglina 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [4] 2
Loo Keskkool KLAAS Keemia referatiivne töö Koostaja: klass Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Klaas …………………………………………………………………………………4 1.1 Klaasi saamine……………………………………………………………………4 1.2 Klaasi kasutamine………………………………………………………………...5 1.3 Klaasi tüübid……………………………………………………………………..6 2. Kokkuvõte……………………………………………………………………………8 3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevases elus. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Iga inimene teab mis ...
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LII...
90%, 6mm: 6mm: 89%, 89%, 6 10mm: 10mm: 87% 87%,, 19mm: 19mm: 81% 3 Klaasi liigid ja -tooted Tavaline klaas e. float- klaas: pindade ja äärte float-klaas: äärte praod mää määravad ravad tõmbetugevuse (norm.tugevus fg.keskel=44MPa, fg.ää res=0.8MPa g.ääres arvutustugevus 6.5… 6.5…25MPa) - Karastatud klaas: pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb + (norm.tugevus feg.k=120MPa, arvut.tug 63-
Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev: 18.12.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 S...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................
UNIT 3 VOCABULARY eager innukas elegant elegantne acre - aaker (4046 m²) elk põder adventure seiklus embassy saatkond alike sarnaselt, ühtmoodi emergency erakorraline olukord, hädaseisund appreciate hindama, väärtustama enthusiastic entusiastlik, innukas archery vibusport establish asutama, rajama, sisse seadma aspect aspekt, külg, ilme, välimus exceptional erandlik, eriline aspiring edasipüüdlik facility abivahend, hõlpsus (-ies- tarbed) assign määrama fair õiglane (n.s.-na näitus) award-winning auhinnaline fall kosk bargain soodus ost familiar tuttav, harjumuspärane, familiaarne ...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga. Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad. Funktsionalistlik stiil tõi lintakna. Klaasi soojajuhtivus 0,7-0,8 W/K. Soojuspaisumine 0,5 mm/m. -20 kraadist + 40 kraadini. Klaas on habras. Läbipaistvus: tavaline klaas laseb läbi tavalise valguse ja infrapunane valguse ~90%. Kiirgusest 8% peegeldub tagasi ja 2% absorbeerub. Ultravioletikiirgus ei läbi tavalist klaasi. Tavaline klaas e float-klaas. Pindade ja äärte praod määravad tõmbetugevuse. Karastatud klaasi pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb. Lamineeritud klaas on kahest või enamast klaastahvlist kokkupandud element, mille tugevuse määrab üksiktahvli tugevus. Üksiktahvlite koostöö sõltub ühendusviisist koormamise kestusest ja temperatuurist. Selektiivklaas tavaline klaas on kaetud väikese emissioonilise metallioksiidiga. Selektiivklaas
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
annaabi.ee 
