KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kirik...
refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (λ D = 589,3 nm) TÖÖ KÄIK 1. Tutvuda refraktomeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. 2. Küsida juhendajalt konkreetne tööülesanne. 3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis.
kõrvale). Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (D = 589,3 nm) Töö käik 1. Tutvuda refraktomeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. 2. Küsida juhendajalt konkreetne tööülesanne 3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte
annaabi.ee 
